suurusi ja sagedus, samuti kaaluda võimalust sõlmida garantiiperioodiga leping (inimese surma korral laekuvad maksed teatud perioodi jooksul soodustatud isikule) või selline leping, mille alusel läheksid inimese surma korral õigused makseid saada üle teisele füüsilisele isikule (nt abikaasale). 4. Kogutud (700-kordse)on vähemalt 1 406 160 krooni. Siis on mitu võimalust. Vähemalt nimetatud summa eest tuleb sõlmida kindlustusseltsiga pensionileping, kuid seda võib teha ka suurema summa eest. Inimene võib seda piiri ületava summa eest sõlmida fondipensioni ehk jätta osa kogutud raha pensionifondi ning perioodiliselt tagasi müüa fondiosakuid, saades sedasi makseid otse pensionifondist. MIKS pean valima kogumispensioni? II e Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33%
ettevalmistamist ja värvimist, sõiduki montaazi ja demontaazi. Kahjukäsitulus - Sõiduki avariijärgsete vigastuste tuvastamine, remondi kalkulatsiooni koostamine (WinCABAS programmi alusel), asjaajamine kindlustustega. Kui tekkis sõidukile kahju ning peale seda, kui on täidetud avarii toimumisega seonduvad dokumendid ja kirjeldused võib pöörduda kindlustusseltsi või otse töökotta. Kui pöörda otse töökotta, siis töökoda hoolitseb selle eest, et kindlustusseltsiga saaksid vajalikud dokumendid vormistatud. Selleks tehakse sõiduki ülevaatus, tuvastatakse vigastused, koostatakse kalkulatsioon ning saadetakse see kindlustusseltsi. Tööde hinnapakkumisi tehakse kindlustusseltside poolt tunnustatud programmi WinCABAS alusel. Sõidukite remont - Sõidukite veermiku remondi- ja hooldustöid teostamine (näiteks pidurite hooldus, amortide vahetus, rattalaagri vahetus, õli vahetus jms); samuti
sellest, kui kaua on sissemakseid tehtud. Teisalt sõltub pensioni suurus valitud pensionifondi tootlusest ehk sellest, kui suurt intressi on sissemaksed teeninud. Kogumispensioni väljamaksmise viis sõltub sellest, kui suures väärtuses on isikul pensionifondi osakuid ning tema enda valikust. 1. Väljamaksed kindlustuslepingu alusel Reeglina sõlmib inimene pensionifondi paigutatud summade väljamaksmiseks kindlustusandjaga (kindlustusseltsiga) kogumispensioni kindlustuslepingu, mille järel kannab fond isiku kogutud summa tema valitud kindlustusandjale. Väljamaksed tehakse kindlustuslepingu alusel perioodiliste summadena - summad võivad olla võrdsed või suurenevad ning väljamakseid on õigus saada vähemalt kord kvartalis. 2. Väljamaksed pensionifondist Kui väljamaksete suurus kuus ületab kolmekordset rahvapensioni suurust (praegu 3x800=2400 krooni), siis on õigus valida perioodilised väljamaksed pensionifondist
Pensionisüsteemi II sambas osalemine on kohustuslik kõigile I sambaga hõlmatud töövõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 1% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 2%. Kohustusliku kogumispensioni puhul tuleb pensioniikka jõudmisel sõlmida annuiteetleping kindlustusseltsiga, kes võtab endale kohustuse maksta inimesele pensioni elu lõpuni. Kogumispensioniga liitudes hakkab nimetatud riiklikku pensioni osast 2% minema tõesti igaühe enda tuleviku kindlustamiseks ning seda osa ei makasta välja riikliku pensionina. III sammas - vabatahtlik kogumispension : Kolmas sammas on sissemaksete poolt määratud ja kogumisprintsiibile rajatud era- lisapension, mille tuluallikaks on vabatahtlikud sissemaksed ja mille peamine eesmärk on võimaldada täiendavat säästmist
Lepitakse kokku maksegaafik, ninf vajadusel saab ennetähtajagselt lepingut lõpetada. Üldiselt saab sõlmida kas EEK või EUR valuutades. 26. Pensionikindlustuslepingud Pensionikindlustusega saab klient koguda pensioniks raha, ning sõlmida elukindlustus Kindlustusseltsid pakuvad: · garanteeritud intressiga pensionikindlustus -liendi ja kindlustusseltsi vahel sõlmitakse leping, kus fikseeritakse lubatud tootlus. Inimene sõlmib kindlustusseltsiga 7 lepingu ning hakkab sooritama sissemakseid vastavalt oma võimalustele. Investeerimisriski kandmise annab ta üle kindlustusandjale, kes garanteerib kliendil teatud minimaalse reservide tootluse. Heade investeerimistulemuste korral võib selts maksta kliendile ka lisaintressi. Kogumisperioodi lõpuks koguneb summa, mis
annaabi.ee 
