üle kanduda pangandussektorisse, tekitades nii pingeid kogu finantssektoris. Kuigi kindlustusturg on juba kolm aastat järjest kahanenud ning ka investeeringutulud vähenesid 2010. aastal mõnevõrra, on kindlustusseltsid käitunud seni riskitundlikult ja täitnud kindlalt kapitalinõudeid. Sealjuures on sektor püsinud kasumis. Kindlustussektorit ohustavad riskid võib jagada kahte kategooriasse: kindlustusriskid ja investeerimistegevusega seotud finantsriskid. Kindlustusportfelli riskide õige hindamine ja põhitegevusest piisavate rahavoogude tagamine on olulisim kahjukindlustuses. Investeerimisportfellilt piisava tulu teenimine on aga peamine kasumiallikas elukindlustuses. Eestis asutatud seltsid on oma kindlustusriskid võrdlemisi hästi maandanud. Elukindlustuses on kindlustusportfelli riskid jätkuvalt suuresti kindlustusvõtja kanda, kuna 50% tegevusmahust moodustab investeerimisriskiga elukindlustus
valitsejatelt ja pensionilepinguid sõlmivatelt kindlustusandjatelt ühekordseid ja kvartaliosamakseid - hüvitab seaduses sätestatud tingimustel, ulatuses ja korras: - hoiustajatele nende poolt krediidiasutusse paigutatud hoiused, - investoritele investeeringud, - osakuomanikele pensionifondivalitseja poolt tekitatud kahju. - toetab seaduses sätetatud tingimustel, ulatuses ja korras: - kindlustusandja pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmist teisele kindlustusandjale (Tagatisfond) Tagatisfondi seadus sätestab Tagatisfondi eesmärgi, tema õigusliku seisundi ning tegevuse alused ja korra. (Tagatisfond) 4 3. HÜVITAMISE KORD 3.1. Krediidiasutused, kelle hoiused Tagatisfond hüvitab Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma
annaabi.ee 
