Küberpettused ja väärtarvitused
Seaduslikult peab
pettuse tõendamiseks olems:
Vale tunnistus/ütlus, esitus või avaldus,
Fakt, mis ajendab inimest tegutsema,
Kavatsus pettuseks,
Õigustatud usaldusväärsus ( isik tugineb tegevusel valeandmetel)
Kannatanu vigastus või kahju.
Puudub täpne informatsioon pettuste kahjude kohta, kuid organisatsioonid on välja
toonud kaks suunda, mis vallas pettusi toime pannakse. Nendeks on maksupettused ja
kindlustuspettused.
Eeldatavalt 75% kunii 90 % arvuti kuridegudest on toimunud teadliku siseinfot valdava
isiku poolt, kes omab vajalikku ligipääsu, oskusi ja andmeid, et sooritada pettust.
Eelkõige sellepärast, et töötaja on teadlik ettevõttes toimivatest süsteemidest ja nende
nõrkustest. Töötajal on eeliseks varjatult sooritada pettust, kuna ta omab siseinfot.
Ettevõtte valduses olevad varad ja informatsioon on üldjuhul kaitstud ning see