Konservatiivse heaolumudeli põhjal määrab inimese heaolu tema töökus, kuna enamik sotsiaalhüvesid toimib kindlustuse põhimõttel. See tähendab, et kes on maksnud kõrgemaid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni. Nõnda toimib ka meie koduriigis. Igale pensioniealisele on ettenähtud pensioni baasosa (u. 1700 kr), kuid kättesaadava pensioni suuruse määravad tema staazi- ja kindlustusosakud. Samuti on ka töötuks jäämise puhul, kus töökindlustushüvitise suurus ja maksmise periood sõltub kindlustusstaazi pikkusest ja eelnevalt saadud palgast. Tervishoiu puhul siiski ei ole määrav makstud sotsiaalmaksu suurus. Eestis kehtib kohustuslik ravikindlustus. See toimib solidaarsusprintsiibil: raviteenus ei sõltu konkreetse inimese eest makstud sotsiaalmaksu suurusest. Haigekassa tasub kindlustatud inimese eest raviteenuse maksumuse. Vältimatut
o Kindlustussumma- kahjukindlustuses koikide väljamaksete ülempiir, mille ulatuses kindlustusandja oma hüvitamise kohustused kindlustusjuhtumi toimumisel täitma peab. 70. Eesti pensionisüsteemi ülesehitus (kolm sammast). o I sammas: Riiklik pension: o Rahvapension- tagab miinimum pensioni 189 eur ( kui pole tööpanusest soltuvat pensioni) o Tööpanusest soltuv pension- vanaduspension, ennetähtegne, soodus(politsei) o Vanaduspension: baasosa , staazi osa , kindlustusosakud(palgast soltub korrutis) o II sammas: Kohustuslik kogumispension o Töötav inimene kogub ise 2% brutopalgast, riik maksab sotsmaksust 4% o III sammas: Täiendav kogumispension 71. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad. o Eesti rahvas peab ise omale pensioni koguma o Eesti ise ei maksa sentigi o
annaabi.ee 
