Mittetöötava pensioniealise inimese sissetuleku moodustas pension 99% ning pensioni suurus oli 4643kr ehk umbes 296. Isiklikku majanduslikku toimetulekut hinnati järgmiselt: töötavatest pensioniealistest vastas 37% raha on piisavalt, et toime tulla ning 29% et raha jääb ka säästudeks; mittetöötavatest pensioniealistest vastas 52%, et tuleb kuidagi toime ning 25% oli raha piisavalt, et toime tulla. Aasta-aastalt suureneb vanaduspensioni määramisel kindlustusosaku osatähtsus, mis tähendab, et riiklik vanaduspension sõltub üha enam sellest, kui palju on konkreetse inimese eest makstud sotsiaalmaksu ehk kui suur on olnud tema palk kogu tööelu vältel. Vanaduspension koosneb kolmest osast: Põhi- ehk baasosa, mille suurus on alates 1. aprillist 2013. a 126,8183 eurot. Staaziosak, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaajal pensioniõiguslikku staazi ehk tööaastaid ja töötamisega võrdsustatud aastaid
Abielus oldud vähemalt 5 aastat vanaduspensionist Algpension on 300 eurot 6 Kahele liikmele 80% arvutatud kuud. vanaduspensionist Põhipension 95 eurot kuus 3 Ühele liikmele 50% arvutatud aastat juhul kui on peres alla vanaduspensionist 18 aastane laps. Lapsepension Toitjakaotuspension Vanema surma korral toitja staaziosaku ja makstakse kuni 18 astaseks kindlustusosaku alusel saamiseni arvutatud vanaduspension Kui tegemist on õpilasega,siis vanaduspension 30-aastase kuni 21 aastaseks saamiseni pensioniõigusliku staazi Põhiosa on 56 eurot kuus korral. Lisapension on 84 eurot kuus Baasosa suurus 120,2069 eurot Aastahinde väärtus 4,515 eurot
Arvestatud (töötaja) või makstud (füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)) sotsiaalmaksust sõltub inimeste pensionide suurus. Samuti satestatakse sotsiaalmaksu kuumaaraga vaikseim baassumma, millelt sotsiaalmaksu tasumine on üheks ravikindlustuskaitse tekkimise aluseks. (Kann) 1.1.2 Isikustatud maks Alates 1999. aastast peetakse sotsiaalmaksu osas personaalset arvestust iga kindlustatava kohta ning tulevikus valja makstava pensioni kindlustusosaku suurus sõltub isiku eest arvestatud või tasutud sotsiaalmaksu summast. Kindlustatule nõutava minimaalse taseme saavutamiseks on erinevatele sotsiaalmaksu maksjatele (tööandja, FIE, riik või kohalik omavalitsus) kehtestatud ühesugune sotsiaalmaksu kohustuse alammaar. Sotsiaalmaksu objekt on tulumaksu objektist kitsam. Sotsiaalmaksuga maksustatakse ainult aktiivselt tegevuselt (töötamisest, teenuse osutamisest, ettevõtlusest) saadud tulud. Seega ei
mis sõltub nii tarbijahinnaindeksi muutusest kui sotsiaalmaksu laekumise aastasest kasvust. 2009.a. senine indekseerimise kord peatatud Pensionisüsteemid- ja skeemid · Vanaduspensioni põhiosa - 1.04.2009.a.1793,44 kr · Staaziosak - kui palju on pensioniõiguslikku staazi. Need aastad lähevad arvesse kuni 31.12. 1998. Ühe staaziaasta väärtuseks on 67,81 kr (1.04.09) · Kindlustusosak - kui palju on alates 1.01. 1999.a. makstud sotsiaalmaksu. Kindlustusosaku suuruse arvutamise aluseks on pensionikindlustuse aastakoefitsientide summa. Aastakoefitsient - inimese töötasult kalendriaasta jooksul tasutud sotsiaalmaksu suhe riigi keskmiselt töötasult tasutud sotsiaalmaksu. · Aastakoefitsient keskmiselt tööasult - 1,0. Pensionisüsteemid- ja skeemid · Kohustuslik kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi.
tunnistatud vähemalt 16aastasel isikul, kelle töövõime kaotus on 40100 protsenti ja kellel on omandatud pensionistaaz (välja arvatud töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse puhul). Alla 40protsendilise töövõimetusega töövõimetuspensioni ei maksta. Töövõimetuspensioni arvutamisel võtab Sotsiaalkindlustusamet arvesse suurema järgmistest: 1) püsivalt töövõimetu isiku staaziosaku ja kindlustusosaku alusel arvutatud vanaduspension; 10 2) vanaduspension 30aastase pensioniõigusliku staazi korral. Töövõimetuspensioni suurus on eelnimetatud kahest summast suurema ja töövõime kaotuse protsendi korrutis. Statistikaameti andmeil oli Eestis 2012. aastal kokku 90 093 töövõimetuspensionäri ja riigi keskmine töövõimetuspensioni suurus oli 180 eurot kuus.
üle14 891 krooni, siis on pensionikindlustusstaazi aasta ühest suurem ehk pensionikindlustatu aastakoefitsient = 20 000 / 14 891 = 1,3431 Kui aastal 1999 maksti inimese palgalt sotsiaalmaksu 10 000 krooni st.alla 14891 krooni, siis on pensionikindlustusstaazi aasta ühest väiksem ehk pensionikindlustatu aastakoefitsient = 10 000 / 14 891 = 0,6715 6.1 BAASOSA, STAAZI- JA KINDLUSTUSOSAK PENSION = Baasosa + (Staaziosak x Staazihinne) + (Kindlustusosak x Kindlustusosaku hinne). Baasosa on kõigil pensionisaajatel võrdne. Baasosa suuruse kinnitab Riigikogu riigieelarve vastuvõtmisel igaks aastaks. Aastal 2006 1001,41 krooni., 2007 I poolaasta 1123,58 ja juulist 1373 krooni. 2008.aastal 1699,94 Staaziosak sõltub sellest kui palju on isikul pensioniõigusliku staazi aastaid, mida arvestati kuni 31.detsembrini 1998. Kindlustusosak sõltub pensionikindlustatu aastakoefitsientide summast ehk sellest, kui palju on pensioni taotleja palgalt peale 1. jaanuari 1999
annaabi.ee 
