Tööstusliku töö seadus 1912 Reguleeris tööõigust, töökaitset, haigus- ja töövõimetuskindlustust eeskuju Saksa seadustest; Seadus kestis vähemalt 30 töölisega ettevõtetele erandjuhtudel ka 20 töölisega ettevõttele; Ei sisaldanud vanaduskindlustust; Haiguskindlustust korraldasid haigekassad (kuni 2% töövõtja palgast); 1917. a täiendati seadust haiguskindlustuse ulatus laienes vähemalt 5 töölisega ettevõtetele; 3 kindlustusliiki Abiraha järgi eritati kolme kindlustusliiki: Haiguskindlustus töövõimetusabiraha ½ kuni 2/3 palgast alates 4. haiguspäevast kuni 26 nädalat aastas; Sünnituskindlustus sünnitusabiraha 2 nädalat enne 4 nädalat pärast sünnitust ½ kuni terve palga ulatuses; Matusekindlustus matuseabiraha surnu 20-30 kordse päevapalga ulatuses; Sotsiaalpoliitika (1918-1940) Heaolu kui õigus 1920. a põhiseadus ei sisaldanud õigust abile puuduse korral, õigust haridusele ega õigust tööle 1938. a põhiseadus
(Põhjus on kõigepealt maksupettuse vältimine, sest kütteõli ei maksustata aktsiisiga ja kvaliteet ei vasta mootorikütuse omale). Mootorist ei tohi kütust (ka määrdeainet ega ka jahutusvedelikku) silmaga nähtavalt lekkida. Lekkiv kütus võib põhjustada põlengu! Kasutatud kirjandus:L.Koger ja H. Kullerkupp ,,Liiklusõpik" 3 LIIKLUSKINDLUSTUS Tuntakse kahte sõidukite kindlustusliiki: kohustuslik ja vabatahtlik (kaskokindlustus). Liikluskindlustus on kohustuslik. Mootorsõidukijuhil peab olema kaasas ja ta peab esitama kontrollijale kohustusliku liikluskindlustuse poliisi. Liikluskindlustuse seaduse alusel kuuluvad kindlustamisele autod ja haagised ning mootorrattad. Teeliiklus liikluskindlustusseaduse tähenduses toimub Eesti teedel, tasulises parklas ja parkimismajas ning tanklas. Liikluskindlustuse tavaleping sõlmitakse tähtajatult.
annaabi.ee 
