aastakümneid. 2. Afektogeenne situatsioon koos tegutsemisvalmidusega annab n.ö viimase tilga, mis viib vaidluse, tüli eskaleerumiseni ja saatusliku teoni. 3. Diskuteeritakse teatavate patoloogiliste isiksuslike dispositsioonide üle, mis soodustavad afektide teket. 4. Tähendust võivad omada ka n.ö soodusfaktoritena alkoholi, narkootikumide, medikamentide mõju, väsimus. Saksa uuringus pigem harva- Kröber 1993. 5. Tüüpiline on afekti kulg ilma n.ö tagala kindlustamiseta, ilma enda kahjudest hoolimiseta. 6. Lühiajaline kestus, sageli üksnes sekundeid kestev. 7. Tüüpiline järelkäitumine on kurnatus, vaimne kokkukukkumine, kurjategija võib sihitult ringi tormata, autoga sõita jms. 8. Tähelepanu suunatus ainult ühte punkti (ollakse nn afektitunnelis- Undeutsch 1965). 9. Seose puudumine stiimuli ja reaktsiooni vahel, kuigi seda on raske tagantjärgi hinnata. 10. Afektile viitavad mäletamisraskused (amneesia). 11
volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane." Seda KOV iseloomujoont rõhutatakse ka KOKS-s (§ 2 lg-d 1 ja 2 p 2) ja KOVVS-s (§ 1 lg 1). Seega on KOV-d demokraatliku riigikorralduse aluseks. Arvestades riigi distantseerituse ja kodanikuosaluse seostamist, pole KOV mõeldav demokraatliku kindlustamiseta. Kodanike ja välismaalaste õigusliku seisundi erinevused PS § 156 lg 2 kohaselt on KOV volikogu valimistel seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt 18 aastat vanad. KOVVS eristab kodanikku ja välismaalast kandideerimisõiguslikkuse aspekt, andes kandideerimisõiguse vaid Eesti kodanikule. Ka on välismaalasel hääleõigus seotud alalise elamisloa olemasolu ja viieaastase paiksustsensusega vastavas kov üksuses