filosoofiaga. · Sanskritikeelses teoses ''Suurte inimeste elu'' esitas ta rahvalikus vormis. KESKAEGSE INDIA KIRJANDUS · Kuulsaimad vanaindia eeposed : "Mahabharata" ja "Ramayana" KESKAEGSE INDIA KIRJANDUS Puraanad - hindu pärimuslik usuline kirjavara. KESKAEGSE INDIA KIRJANDUS Poeedid: Kabir (1440 - 1518) Nanak (1469 - 1539) INDIA ARHITEKTUUR · Arhitektuuris andsid tooni jumalusele pühendatud templid. Vishnu, Shiva austuseks. · Paleed, Kindluslossid, kus radzad valitsesid oma riike. · Talumajapidamised - viletsad varjualused, ei saanud nimetada hooneteks. · Vallutajad muslimid tõid kaasa moseed, minaretid, paviljonid,arkaadid,kuppelhooned. INDIA ARHITEKTUUR INDIA KUNST · Religioossus domineerib. · templeid kaunistasid reljeefid, skulptuurid, freskod. · Püramiidtemplites skulptuurstseenid eepostest. · Raid - ja nikerduskunstnikud lõid Shiva ja Ganesha kujusid. INDIA KUNST
Arhitektuuris andsid tooni ühele või teisele jumalusele püstitatud templid, eriti aga Vishnu ning Shiva kultushooned. Oli templeid, mis olid raiutud kaljusse või ehitatud püramiidikujulisena. Mõnda templit kaunistasid rohked tornid, teist jällegi kummaline sõidukit meenutav kuju. Kuid nii rikkad, kui tolleaegsete arhitektide fantaasiad ka polnud oli sel kõigel siiski usuline eesmärk. Peale templite kuulusid ehitiste hulka ka veel paleed ning kindluslossid, kus radzad võisid oma riiki valitseda. Talupidamisemajad olid enamasti viletsad varjualused loomadele ja inimestele. Muslimitel oli mõju ka india kunstis kerkisid moseed, minaretid, kuppelhooned, paviljonid, arkaadid. Religioon domineeris samuti ka skulptuuris ning maalikunstis. Templeid kaunistasid bareljeefid, skulptuurid ja freskod. Templeid katnud skulptuurid kujutasid enamasti stseene eepostest või templi nimijumaluse austamisest
Kreeta kunsti levimine mandrile: Mükeene kunst. Mõlemad sarnased. Tähtsamad mälestusmärgid ajavahemikust 1600-1100 eKr Lossid: Suur tähelepanu linnade kindlustamisel ja relvadel. Lossid olid kindlused, tuli läbida mitmeid väravaid, et jõuda lossini. Pearuum ehk megaron, mille keskel oli ümmargune kolle, mida ümbritsesid 4 sammast. Lossiseinad kaunistatud maalidega. Lossid kindluslossid. Ehituskunst Mükeene ja Tirynsi lossides. Tirnys: 300x100 m suurusel platool. Ümbritses vägev ringmüür. Propüleed: ulatuslik väravehitis, mille kaudu pääseti eelõue. Megaron e. meestesaal: linnuse pearuum; keskel ümmargune kolle, mida ümbritsesid neli sammast, mis kandsid laepalke. Lahtine
Linnamajad olid enamasti 2- korruselised kivist või tellistest ehitatud hooned, mille fassaadi alumisel korrusel oli võimas ümarkaarne avaus. Kõrgemad, 3-4 korruselised elumajad (Firenzes, Sienas jm) olid siledate, peaaegu liigendamata seintega. Omapärased on nn. tornlinnuse tüüpi elumajad, mida San Gimigniano linnas on tänaseni säilinud tervelt 13 tükki (oli 56). Need ruudukujulise põhiplaaniga kõrged 4-7 korruselised ühepereelamud täitsid vajadusel ka kaitseülesandeid. Kindluslossid olid väliselt ranged ja lakoonilised, interjöörides valitses seevastu tihti aga idamaine toredus (Castel del Monte, u. 1240). ROMAANI ARHITEKTUUR MUJAL EUROOPAS 12.sajandil levis romaani stiil üle terve Euroopa, ent igal pool ilmnes ta pisut erinevates ja iseseisvates vormides. Nii näiteks rakendasid hispaania ehitusmeistrid paljudel juhtudel tavaliste romaani ümarkaarte asemel mauri kunstist pärit hoburaudkaart. Tuntuim
kunagised kloostriaiad (Hellström 1997). LOSSIAIAD. Vähehaaval aiakunsti ala laienes ja kloostrite kõrvale tõusis muid aiakunstikeskusi. Tähtsamad olid sel ajal maapealsete võimumeeste paleed ja lossid, samuti linnad. Keskaeg oli rahutu aeg ja inimestel oli tihti põhjust kindlustesse varjuda. Kuna aedadele seal ruumi polnud, asusid need enamasti väljaspool kindlusemüüre, seespool lossimüüre asus tavaliselt vaid ürdiaed. Kindluslossid olid gooti rüütlielu varjupaigad, millega seostus lähedaselt ka aed puhkuse ja vaba aja veetmise ihaldatud miljööna (locus amoenus). Puisaiad, kus mängiti ja pidutseti, ning turniiriväljakud asusid valdavalt väljaspool müüre. Linnuse- ja lossiaiad saavutavad oma kõrgaja alles hiliskesk- ja renessansiajal, samuti ilmuvad kujutavasse kunsti ilmalikud aiastseenid. LINNAKODANIKE AIAD. Need asusid põhiliselt väljaspool müüre, moodustades tihti linna
annaabi.ee 
