Ajaloo uurimustöö
ilma valimiseelse propagandata saavutada Maapäeval ülekaalu. Vastasseis teravnes sedavõrd,
et Poska oli sunnitud ajutiselt Tallinnast lahkuma. Valimised toimusid siiski tähtaegselt
1917. aastal maikuus.
Kolmandaks pingeallikaks muutusid vene soldatid. Kuna vene sõjaväe
demoraliseerumine jätkus, siis kerkis taas päevakorrale rahvusväeosade loomise idee.
Kasutades asjaolu, et Tallinnas formeeriti parajasti kaht nn. kindlusepolku, läks rahvuslikel
jõududel korda saavutada Ajutiselt Valitsuselt luba nende väeosade komplekteerimiseks
eestlastega. Venelaste reaktsioon oli tormiline: eestlased tahavad ajada meid rindele, et jääda
ise tagalasse! Siiski suudeti venemaa Ajutise Valitsuse toetusel luua Rakveres 1. Eesti Polk,
mis kujunes oma rahvusliku meelsuse ja tugeva distsipliinitundega tõsiseks toeks eesti
poliitikute järgnevatele ettevõtmistele. Järk-järgult läks korda rahvusväeosade arvu
suurendada.