Eesti pillimestrid hakasid neid jäljendama ning nimetama hakati neid nurkades asetsevate liblika või lüüra kujuliste kaunistuste järgi libliklõõtsadeks. Akordion - Esimesed akordionid jõudsid Eestisse 1920. aastate paiku meremeeste vahendusel Soomest, Rootsist, Saksamaalt. Esimesed pillimehed õppisid iseõppimise teel. Löökpillid Eestis üsna tagasihoidlikult esindatud pillirühm. Põhiliselt kindlaotstarbelised instrumendid. Lokulaud kujutab endast kahe posti vahele kinnitatud põikpuu küljes rippuvat kuusepuust lauda, mida lüüakse kahe tammest või kasest vasaraga. Kasutati signaalinstrumendina. Käristi, tirinuiad ja krapid olid mõeldud metsloomade eemalehoidmiseks karjast Heliraud - metallvõru või triangel, mida löödi metallkepikesega. pingipill heli saadi tuhaga üle raputatud puupuitalust, otsast lõhestatud kepiga hõõrudes ja koputades
asetsevad põhibassid ja akordid, mis võimaldavad mängida saadet. Viimasel ajal on hakatud kasutama ka meloodiabassidega akordioni, mille vasakpoolsele klahvistikule on lisatud ümberlülitamise võimalus - harjumuspärase akordinupu all kõlab teatud kõrgusega üksiknoot. Nii on võimalik lisaks parempoolsele ka vasakul klahvistikul mängida ühehäälset meloodiat. LÖÖKPILLID Löökpillid on Eestis üsna tagasihoidlikult esindatud pillirühm. Osa neist on sarnaselt puhkpillidega kindlaotstarbelised, mitte meelelahutuslikud, instrumendid. Lokulaud, käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram Lokulaud kujutab endast kahe posti vahele kinnitatud põikpuu küljes rippuvat kuusepuust lauda, mida lüüakse kahe, harvemini ühe kasest või tammest vasaraga. Lokulauda kasutati signaalinstrumendina. Tema kaugele kõlava heliga kutsuti töölisi koju ja rahvast kokku, teatati õnnetusjuhtumitest.