PERH-i kardioloogiaosakonda satub 23. Aastane noor naine, kes on varem olnud 1. nädala kestnud kõhulahtisuse,oksendamise ja süveneva jõuetuse tõttu hospitaliseeritud nakkushaiglasse salmonelloosi kahtlusega. Nakkushaiglas leitakse rütmihäired – VES, kodade virvendusarütmia paroksüsmid. Nakkushaiglas veedetud päeva jooksul rütmihäired sagenevad, lisanduvad erutusjuhte häired, VT episoodid, mistõttu toodi ta üle kardioloogiaosakonda. Õde võtab patsiendilt anamneesi ja kontrollib elutähtsaid näitajaid. Palavikku patsiendil ei ole, varasemalt on olnud terve ning ravimeid ei tarvita. Välisreisil ei ole käinud ja kõik ülejäänud pereliikmed terved, varasemaid rütmihäired perekondlikus anamneesis pole esinenud.
Lihase müofibrillaarvalgud, sarkoplasma valgud, mitokondrite, membraanide valgud, nukleoproteiidid. Erinevate müofibrillaarvalkude paiknemine sarkomeeris, peente ja jämedate müofilamentide valguline koostis, müosiini, aktiini, tropomüosiini, troponiini molekulide pôhimôtteline ehitus. Ensüümvalkude - ATPaaside, glükolüüsiraja, tsitraaditsükli, rasvhapete - oksüdatsiooni raja, hingamisahela ensüümide, kreatiini kinaasi - jagunemine eri fraktsioonide vahel. Lämmastikku sisaldavad ja mittesisaldavad orgaanilised ained ja mineraalained. Ioonide jagunemine intratsellulaarse ja ekstratsellulaarse ruumi vahel lihaskoes, membraanipotentsiaali olemus ja tähtsus. Lihaskontraktsiooni biokeemiline mehhanism: atsetüülkoliini funktsioon, erutuslaine levik lihasraku membraanil, T-süsteemis, Ca2+ ioonide kontsentratsiooni tôus sarkoplasmas, Ca2+ sidumine
Glükoos siseneb rakku glutterite (GLUT 1-5) abil (kergendatud difusioon) GLUT2 esineb pankrease - ja maksa rakkudes GLUT1 ja GLUT3 kõikides organismi rakkudes GLUT5 soole rakkudes GLUT4 on insuliin-indutseeritav, vahendab glükoosi transporti lihas- ja rasvkoesse Anaeroobne glükoosi katabolism e anaeroobne glükolüüs Rakus toimub glükoosi fosforüülimine ensüümide glükoosi ja heksoosi kinaasi abil Glükoosi kinaas (esineb maksa ja pankrease - rakkudes) Madal sugulus glükoosile (hakkab tööle kõrgetel glükoosi kontsentratsioonidel) Suur töökiirus (suudab lühikese ajaga fosforüülida suuri glükoosi koguseid) Insuliinist ja süsivesikuterikkast toidust indutseeritav Heksoosi kinaas (esineb kõikides kudedes) Madal töökiirus ja kõrge sugulus glükoosile tagab
Retseptori seondumise spetsiifilisus viitab sarnaste ligandide seondumisele või mitteseondumisele. Ligandi seondumisel retseptorile toimub retseptoris konformatsiooniline muutus, millele järgneb rida reaktsioone põhjustades rakulise vastuse. Sama ligand võib erinevates rakkudes kutsuda esile erineva vastuse – efektori spetsiifilisus. 3. Nimeta levinumaid sekundaarseid infokandjaid rakus! Mida nad aktiveerivad? cAMP – aktiveerib valku kinaasi A (PKA) cGMP – aktiveerib valku kinaasi G (PKG) DAG – aktiveerib valku kinaasi C (PKC) IP3 – avab Ca+2 kannali 4. Mis valgud on kinaasid? Mis tüüpi esineb ning mida nad läbi viivad? Kinaasid – ensüümid, mis fosforüleerivad valke (lisavad märklaudvalgule fosfaatgrupi). Türosiinkinaasid – lisavad fosfaatgrupi Tyr jäägi OH rühmale. Seriin/Treoniinkinaasid – lisavad fosfaatgrupi Ser/Thr jäägi OH rühmale (või mõlemale).
diferentsieerumise ja morfogeneesi reguleerimisel. Struktuur Ligandi siduvaks molekuliosaks on rakuväline domeen. See võib olla iseseisev üksus, mis on ülejäänud retseptoriga ühendatud disulfiidsidemega. Samasugune mehhanism esineb ka kahe retseptori sidumisel homo- või heterodimeeriks. Membraani läbiv osa koosneb ühest -heeliksist, rakusisene domeen täidab mitmeid regulatoorseid funktsioone ning on ka vastutav kinaasi aktiivsuse eest. Regulatsioon Ligandi sidumisega kaasneb: · Kahe monomeerse retseptorkinaasi dimeriseerumine või dimeeri stabiliseerumine. Selline mehhanism võimaldab rakuvälise signaali saamisel edastada keerulisi vastuseid. · Kinaasi trans-autofosforüleerimine (fosforüleerimine dimeeris või multimeeris oleva teise kinaasi poolt) Autofosforüleerimisega kaasneb kinaasi kahe alamdomeeni nihkumine teineteise suhtes, mis
energia ATP ja redutseeritud koensüümi NADH kujul. Esimeses nendest reaktsioonidest katalüüsib glütseeraldehüüd-3-fosfaadi dehüdrogenaas (G3PDH) NAD+ sõltuvat G3P oksüdatsiooni 1,3-bisfosfoglütseraadiks (1,3BPG), millega kaasneb NADH teke. G3PDH reaktsioon on rakus pöörduv ning vastav ensüüm katalüüsib seega ka glükoneogenesi pöördreaktsiooni. 7. Fosfoglütseraadi kinaas Makroergiline ühend 1,3BPG kasutatakse fosfoglütseraadi kinaasi reaktsioonis ATP saamiseks. Tegemist on substraadi tasemel fosforüülimise reaktsiooniga. Teise produktina moodustub 3-fosfoglütseraat. See on glükolüüsi raja ainuke ATP osalusel toimuv reaktsioon, mis kulgeb rakus pöörduvates tingimustes. Sama ensüüm katalüüsib ka glükoneogeneesi pöördreaktsiooni. Fosfoglütseraadi kinaasi ja 1,3BPG-ga on erütrotsüütides assotseerunud oluline reaktsioon, mida katalüüsib bisfosfoglütseraadi mutaas. Reaktsiooni tulemusel
6 NADH: tsitraaditsukkel +18 2 FADH2: tsitraaditsukkel +4 Kokku +38 2. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate glükolüüsi. Glükolüüs on osaline või lõplik oksüdatiivne lõhustumine, mille jooksul organism muudab glükoosis olevava energia ATP või NADH Anaeroobne: Laktaat, puuduvad mitokondrid, tsütoplasmas Aeroobne: süsihappegaas+vesi, mitokondrites Glukoos Glukoos-6-fosfaat (läbi Heksoosi kinaasi) Fruktoos-6-fosfaat Fruktoos-1,6-bisfosfaat (läbi Fosfofruktoosi kinaasi) Glutseraldehuud-3-fosfaat (GAP) või Dihudroksuatsetoonfosfaat (DAP) 1,3-Bisfosfoglutseraat 3-Fosfoglutseraat 2-Fosfoglutseraat Fosfoenoolpuruvaat (PEP) Puruvaat 3. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate tsitraaditsüklit. 4. Millises vormis säilitatakse organismis rasvhappeid? Toidulipiidide seedimisest ja imendumisest pärinevad rasvhapped salvestatakse adipotsüütides (rasvkoe rakkudes) triglütseriididena.
Greatwall (MAST-L), Aurora B ja ROCK, kasutades peptiidkiipide tehnoloogiat), Tartu Ülikool Juhendatud väitekirjad Katrin Kestav, magistrikraad, 2014, (juh) Darja Lavõgina, Asko Uri, Targeting Both Substrate-Binding Sites of Mitotic Haspin Kinase with a Single Inhibitor (Mitootilise Haspin-kinaasi mõlema substraadi taskusse seonduva inhibiitori konstrueerimine), Tartu Ülikool Jevgenia Bredihhina, magistrikraad, 2010, (juh) Asko Uri, Darja Lavõgina, Isoquinolinesulfonamide-oligoarginine Conjugates: Affinity Enhancement by Variation of Linker Structure, and Design of High-affinity Fluorescent Probe (Isokinoliinsulfoonamiidi
e) Fosfoenoolpüruvaat - C3H3O6P f) Püruvaat - C3H4O3 5. ATP toimib ainevahetusreaktsioonides kui võimas modulaator. Millist toimet avaldab ATP kontsentratsiooni suurenemine järgmistele ensüümidele: a) fosfofruktokinaas (PFK) - kõrgetel ATP kontsentratsioonidel on reaktsioon kooperatiivne, kõrge ATP inhibeerib PFK, vähendades afiinsust fruktoos-6-P suhtes b) püruvaadi kinaas - ATP inhibeerib püruvaadi kinaasi ehk siis mida suurem ATP, seda väiksem reaktsiooni kiirus. 6. Nimetage, milline ühend on anaeroobse glükolüüsi reaktsiooniahela nn tinglik lõpp-produkt ja kirjutage selle struktuurivalem. Kirjeldage selle ühendi edasise transformatsiooni võimalikke radu. Anaeroobse glükolüüsi viimaseks etapiks on püruvaadi muutmine laktaadi dehüdrogenaasi vahendusel laktaadiks. 7. Mille poolest erineb püruvaadi anaeroobne metabolism pärmirakus ja inimese lihasrakus
kus tehakse sellest uuesti püruvaat ja saadetakse uuesti lihastesse. C6H1206 glükoos. Selle poolestamieks, et saada püruvaat on vaja täpselt 10 reaktsiooni. 1. 4.ja 10. On pöördumatud reaktsioonid. Hapnku juures olekul ei redutseeru püruvaat laktaadiks kuna redutseerimiseks vajalik NADH eimineeritakse hingamisaehelas. Püruvaa difundeerub mitokondrsse, kus toimub lõplik oksüdatsioon üle atsetüül-CoA. Glükoüüsi regulatioon Fosfofruktosi kinaas: kinaasi aktiivsus limiteerb kogu raja kiirust. Kinaas allosteerilised inhbiitord on ATP , tsitraat ja H+ ioonid. ATP muutub teatud taseme juures signaaliks, et teda pole enam vaja juurde, toimub küllastatus ning rohkem juurde ei sünteesita. Heksooso kinaas. Selle kinaasi aktiivust inhibeerib glükoos-6-fosfaat( produkt)heksoosi kinaasi afiinsus glükoosi suhtes onväga kõge, mistõttu ensüümi maksimaalne kiirus saavutatakse madaa glükosi kontsentratsiooni juures
nende valkud ubikvitinüleerimise protsess. Ubikvitiin seostub aktiveeriva ensüümi külge (E1). See kompleks seostub ubikvitiini külge siduva ensüümiga (E2) ja E1 vabaneb. Lagundatav valk seondub E3(ubikvitiinligaas- tunneb valesti pakitud või oksüdeerunud aminohappeid sisaldavaidvalgud,mis kuuluvad lagundamisele). E2 küljes olev ubikvitiin seotakse lagundatava valgu külge. E3 aktiveerib- fosforüülimine proteiin kinaasi poolt,allosteeriline üleminek ligandi seondumise tõttu, allosteeriline üleminek valgu subühiku lisandumise tõttu Lagundamissignaali vallandumine- valgu fosforüülimine proteiin kinaasi poolt, signaali katte eemaldamine, ebastabiilse N-terminuse tekitamine Valkude lagundamine proteasoomis. Ubikvitiinhüdrolaas eraldab ubikvitiini lagundamisele määratud valgu küljest ning valk suundub lahtipakkimise rõngasse (heksameerne rõngas),ATPaasid aitavad valgu lahti pakkida.
Adenülaadi tsüklaas katalüüsib cAMP teket ATPst. Signaali tansduktsiooni protsessiga kaasneb hormooni sidumise efekti amplifikatsioon. Ühe hormooni molekuli sidumise tagajärjel tekib palju cAMP molekule. 5. Fosforülaas a ja fosforülaas b, T ja R vorm, allosteeriline aktiivsuse kontroll. 6. Fosforülaasi kinaasi ja valgu (glükogeeni) fosfataasi aktiivsused Glükolüüs SISSEJUHATUS 1. Defineerige glükolüüs. Selgitage milline on glükolüüsi roll energeetilises metabolismis. Glükolüüs on rada, millega glükoos konverteeritakse püruvaadiks. Selles protsessis moodustub 2 ATP-d. Glükoos aktiveeritakse fosforüülimise teel. Fosforüülitud vaheühedid konverteeritakse makroergilisteks ühenditeks. Makroergiliste ühendite energiat kasutatakse ATP sünteesiks
• Piimhapekäärimisel kasutatakse mitmeid ensüüme – seejuures on 3 võtmeensüümi • 1- Heksoosi kinaas (glükoosi subtraatne fosforüülimine, 1. reaktsioon) • 2- Fosfofruktoosi kinaas-1 (FFK-1) on protsessi keskne ensüüm, mille aktiivsus limiteerib kogu protsessi kiirust ! (3. rks.) • 3- Püruvaadi kinaas (10. reaktsioon) • Võtmeensüümide sünteesi reguleerivad hormoonid insuliin (aktivaator) ja glükagoon (inhibiitor) • Insuliin indutseerib heksoosi (glükoosi) kinaasi sünteesi • Seega sõltub protsess ka insuliinitasemest ja glükagoonitasemest (diabeedi puhul insuliinitase madal ja glükagoonitase kõrge) Anaeroobse glükolüüsi olulisus organismis • On oluline ATP tootja hapnikuvõla tingimustes: • Vaheühend 2,3- bisfosfoglütseraat on oluline regulaatormolekul hemoglobiini hapnikusiduvusel, vt. Zilmer … lk. 224 • Oluline sünnitusprotsessil (O-vaegus sündival lapsel,
tsitraaditsükli vahendusel. Glükoosi lõhustumise etapid: I Glükoosi aktiveerimine fosforüleerimise teel. Süneesitakse glükoos-6-fosfaat ensüümi heksoosi kinaas vahendusel. Reaktsioon on sisuliselt pöördumatu ja vajab 1 molekuli ATP-d. II Glükoos-6-fosfaat isomeriseerub fruktoos-6-fosfaadiks ensüümi fosfoglükoosi isomeraasi vahendusel. Reaktsioon on pöörduv ja mittereguleeritav. III Fruktoos-6-fosfaat fosforüleeritakse ensüümi fosfofruktoosi kinaasi vahendusel (see on glükolüüsi keskne ensüüm, allosteeriliselt reguleeritav) fruktoos-1,6-bisfosfaadiks. Reaktsioon on pöördumatu ja vajab 1 molekuli ATP-d. IV Fruktoos-1,6-bisfosfaat lõhustatakse glütseraldehüüd-3-fosfaadiks (GAP) ja dihüdroksüatsetoonfosfaadiks (DAP) ensüümi aldolaas vahendusel. Reaktsioon on pöörduv ja mittereguleeritav. V Dihüdroksüatsetoonfosfaat (ketoon) konverteerub isomeriseerumisreaktsioonil glütseraldehüüd-3-fosfaadiks (aldoos)
dihüdroksüatsetoon fosfaadiks. Viimane muundub trioosfosfaadi isomeraasi mõjul samuti glütseeraldehüüd-3-fosfaadiks ning glükolüüsi rada jätkub kahe identse rajana. Siis glütseeraldehüüd-3-fosfaat oksüdeeritakse glütseeraldehüüd-3-fosfaadi dehüdrogenaasi poolt 1,3- bisfosfoglütseraadiks. Selles reaktsioonis osaleb koensüümina NAD+, mis redutseeritakse NADH+H+. Seejärel kantakse 1,3-bisfosfoglütseraadilt fosfoglütseraadi kinaasi toimel üks fosfaatrühm üle ADP-le, mille tulemusena tekib ATP ja 3-fosfoglütseraat. Sellega on reaktsioon energeetiliselt tasakaalustunud (kulutatud on 2 molekuli ATP-d ja sünteesitud samuti 2 molekuli ATP-d). See fosfaatrühm kantakse fosfoglütseraadi kinaasi toimel üle teisele süsinikule, tekib 2-fosfoglütseraat, millest enolaasi toimel saadakse fosfoenoolpüruvaat. Sellest võtab püruvaadi kinaas ära fosfaatrühma, mille ta
Anaeroobse glükolüüsi tähtsus · Asendamatu ATP tootja suurenenud energiavajaduse lõhiajaliseks katmiseks (4-10 minutit) · Skeletilihaste, erütrotsüütide, neerupealiste, testiste rakkude energiavajaduse katmine · Rakkude elujõulisuse toetus hüpoksia korral · Hemoglobiini hapnikusiduvuse regulaatori 2,3-bisfosfoglütseraadi teke) · Neurotoksiliste efektide vältimine (püruvaadi muundumine laktaadiks) Glükolüütiliste ensüümide defektid Pyr kinaasi ja aldolaas A pärilik defitsiit Laktaatsidoos Põhjus: · Kudede hüpoksia (arteriaalse vere pO2 langus- maksa ja neerude perfusiooni vähenemine- vereringluse häire) · Pärilikkus (PyrDH, Pyr karboksülaas, Fru-1,6-bisfosfataas, Glc-6-fosfataasi madal tase) · Keemiliste ainete liigne manustamine (biguaniidide-metformiin, fenformiin, paratsetamool, metanool, etanool, sorbitool, ksülitool) Seisund: arteriaalse vere pH langus (alla 7,25)
filamendi valkude kompleksi ning täidav lihaskontraktsiooni seisukohalt valdavald sidestavad ja struktuurset rolli. Troponiin – üks regulatoorsetest valkudest, mis kujutab endast ekvimolaarset kompleksi kolmest komponendist, mis täidavad lihaskontraktsiooni regulatsioonis erinevaid funktsioone. 4. Ensüümvalkude - ATPaaside, glükolüüsiraja, tsitraaditsükli, rasvhapete - oksüdatsiooni raja, hingamisahela ensüümide, kreatiini kinaasi - jagunemine eri fraktsioonide vahel: 5. Lämmastikku sisaldavad ja mittesisaldavad orgaanilised ained ja mineraalained: 33 Maris Kallus KKS 2010 Lämmastikku sisaldavad – aminohapped, lämmastikalused, ATP, ADP, AMP, GTP, UTP, NAD, FAD jt koensüümid, Fosfokreatiin ja kreatiin, karonsiin ja anseriin, katnitiin, atsetüülkoliin.
o Rakkude põlvnemine toimub tüvirakkude kaudu. o Totipotentsetest tüvirakkudest moodustuvad diferentseerumisel (asümmeetrilisel jagunemisel) kõik, pluripotentsetest mitmed ja unipotentsetest vaid üht tüüpi, diferentseerunud rakud. o G1-faasi kontrollpunkti läbimine sõltub tsükliini/tsükliinisõltuva kinaasi, näiteks CycE1/CDK2, valgukompleksi ning tsükliinisõltuva kinaasi inhibiitori, näiteks p57 aktiivsustest ja omavahelistest mõjudest. G2-faasi kontrollpunktis on olulised mitoosile suunav faktor MPF (ingl. mitosis promoting factor), tsükliin A, tsükliinisõltuv kinaas Cdk2, fosfataas Cdc25 jt. M-faasi kontrollpunktis on olulised mitoosi anafaasi suunav kompleks
Nende ainete farmakokineetika, toimemehhanism, kõrvaltoimed, kasutamine, ravikombinatsioonide rakendamine, kombinatsioonid insuliiniga. - Biguaniidid (Metformiin) Isoleeriti harilikust kitsehernest. • Tugevdab insuliini toimet perifeersetes kudedes. • Inhibeerib glükoneogeneesi maksas. • Vähendab glükoosi imendumist peensoolest. • Suurendab rasvhapete oksüdatsiooni. • Langetab LDL ja VLDL taset veres. Toimemehhanism: • Hepatotsüütides AMPaktiveeritava proteiini kinaasi (AMPK) aktivatsioon → glükoneogeneesiks vajalike geenide ekspressiooni inhibeerimine. • Efekti ilmnemiseks on vajalik funktsioneerivate - rakkude olemasolu. • Kõrvaldab hüperglükeemia, kuid ei põhjusta hüpoglükeemiat. • Võib kombineerida sulfonüüluurea derivaatidega, tiasolidiindioonidega või insuliiniga. Kõrvaltoimed: • Ägedad kõrvaltoimed (doosist sõltuvad) arenevad 10 -25 %-il – kõhulahtisus, ebamugavustunne kõhus, iiveldus, metalli maitse suus, anoreksia
lihasdüstroofia retsessiivne alleel X lihaste järk-järguline abil (haigete veres kromosoomis. nõrgenemine. Lapsed leidub tavaliselt Üldiselt põevad võivad hilinemisega palju Duchenne'i kõndima hakata ning ensüümi kreatiniini lihasdüstroofiat ainult kõndimine valmistab kinaasi) või poisid. neile raskusi. Kolmanda lihasbiopsia abil. Tütred saavad ühe X- ja Või DNA uuring kromosoomi emalt ja seitsmenda eluaasta ühe vahel haigus X-kromosoomi isalt, progresseerub, samal ajal kui pojad lapsed muutuvad järjest
pH, osmolaarsus, kemoatraktandid ja repellandid (eemaletõukajad), taimepatogeenide puhul taime pinnal kahjustatud kohtades sisalduvad signaalmolekulid. Kahekomponendiline süsteem koosneb sensorist (sageli on selleks histidiini kinaas) ja tsütoplasmas asuvast vastuvõtvast (ingl. k. response) regulaatorist. Väliskeskkonna stiimuli tunneb ära sensorvalgu N-terminaalne domään. Selle tulemusena muutub sensori aktiivsus. Näiteks histidiini kinaasi puhul toimub autofosforüleerumine, kus ATP-lt kantakse fosforüülrühm üle konserveerunud histidiini jäägile valgu C-termiaalses transmitter-domäänis. See omakorda on signaaliks tsütoplasmaatilisele regulaatorile. Regulaatori N-terminaalses vastuvõtvas (receiver) domäänis asub konserveerunud aspartaatjääk. Fosforüülrühm kantakse sensorvalgult regulaatori aspartaadile. Fosfoaspartaat omakorda põhjustab valgu C-terminaalses otsas paikneva efektor-domeeni
ohtlik ja põhjustab oksüdatiivset stressi. 12. Selgitage antioksüdandi mõistet ja nimetage vähemalt kolm vitamiini, mis toimivad organismis antioksüdandina. - Agressiivsete hapnikuühendite kahjulikku mõju aitavad kontrolli all hoida ühendid, mida nimetatakse antioksüdantideks. Eksogeensete antioksüdantide hulka kuuluvad vitamiinid C, A ja E. 13. Selgitage lühidalt, kuidas võib lihasespetsiifiliste ensüümide kreatiini kinaasi ja laktaadi dehüdrogenaasi aktiivsuse muutus veres olla seotud oksüdatiivsest stressist tingitud kahjustustega lihaskoes. - Lihaste oksüdatiivseid kahjustusi saab kaudselt hinnata lihasespetsiifiliste ensüümide kreatiini kinaasi (CK) ja laktaadi dehüdrogenaasi (LDH) aktiivsuse muutuste alusel vereplasmas. Nende ensüü- mide aktiivsuse väga ulatuslik ja pikaajaline suurenemine sportlase veres võib aga peegeldada oksüdatiivsest stressist tingitud tõsiseid lihasekahjustusi. 14
· Albinism (türosinaasi defitsiit) melaniinide biosünteesihäire (pole pigmenti); fotofoobia, nahaprobleemid (nahavähk) · Vahtrasiirupuriini haigus (HAAK-dehürdogenaasse kompleksi defitsiit pidurdab psüühilist ja vaimset arengut · Von Gierke haigus (glükoos-6-fosfataasi defitsiit süsvesikute metabolismihäire; maksa rasvumine, hüpoglükeemia oht. · Galaktoseemia (galaktoosi kinaasi defitsiit) tekib liiga palju alkoholi, vett, silm · Gaucher haigus (glükotserebrosidaasi defitsiit) lipiidide metabolismi häire (vaimsed, psüühilised häired. Antisensoligonukleotiidid ja PNA · Sünteetilised oligonukleotiidid moodustavad heterohübriidid mRNA-ga · Tulemuseks on valgu sünteesi inhibitsioon · PNA peptiidnukleiinhape (kunstlik peptiidnukleiinhape) · Meetod pole läbinud kõiki vajalikke uuringuid
tsütoplasmasse. Muteerunud valgu aminohappeline analüüs näitas, et on toimunud aminohapete asendused järjestuses Pro-Lys- Lys- Lys-Arg- Lys-Val. Seni tuntud NLS-d sisaldavad kõik Arg ja Lys, on lühikesed 5-14 aminohappest järjestused, mis paiknevad valgus suvalises kohas. Pärast valgu sisenemist NLS ei lõigata valgu küljest ära, sest teda võib olla vaja korduvalt. Täiendav tõend, et just see järjestus on signaaliks tuuma transpordil, leiti selle järjestuse liitmisel püruvaadi kinaasi valgule. Püruvaadi kinaas paikneb tsütoplasmas, aga hübriidne valk liigub pärast tsütoplasmasse süstimist tuuma. Püruvaadi kinaasi valgu lokalisatsioon oli nähtav immuunfluorestsentsi meetodil fluorestseiiniga seotud antikehade kasutamisel. Tuuma liikumisel valk ei pea olema lahti keerdunud erinevalt valkude liikumisest läbi teiste organellide membraanide. 8
Kui E. coli rakud kasvavad atsetaadil või rasvhapetel, on IDH fosforüleerimise tulemusena inhibeeritud. Sel juhul viiakse isotsitraat isotsitraadi lüaasi abil glüoksalaadiks. Vastasel juhul konverteeritaks kogu atsetaat CO 2-ks ning rakkude kasvuks vajalikke metaboolseid vaheühendeid ei tekiks. IDH fosforüleerimist viib läbi IDH kinaas/fosfataas, mis on kodeeritud aceK geeni poolt. aceK mutandid ei ole võimelised atsetaadil kui ainsal C-allikal kasvama. AceK kinaasi aktiivsus avaldub siis, kui metabolismi vaheühendite kontsentratsioon rakus on madal (see olukord tekib siis, kui rakud atsetaadil kasvavad). Isotsitraat ja 3-fosfoglütseraat aktiveerivad AceK fosfataasse aktiivsuse ja IDH defosforüleerimise, soodustades sel viisil isotsitraadi metaboliseerimist TCA tsükli kaudu. Valkude metülatsioon ja atsetüleerimine Valkude metülatsiooni kaudu reguleeritakse näiteks E. coli rakkude kemotaksisel osalevate
südamelihas). 2) AP võib tekkida spontaanselt (sooleseinad, kusejuha). 3) AP võib tekkida vastusena lihase väljavenimisele (sool, põis). Kontraktsioon võib tekkida ka ilma AP-ta vastuseks humoraalsetele teguritele (hapniku defitsiit, süsihappegaasi sisalduse suurenemine, piimhappe kuhjumine; hormoonid (kui on olemas vastav retseptor). Iseärasused: Silelihastes puudub troponiin; Ca-ioonid seostuvad kalmoduliiniga (Ca retseptor). Tekkinud kompleks aktiveerib müosiini kinaasi, see kannab ATP-st fosfaatrühma müosiini peasse. Fosforüülitud müosiini pead hüdrolüüsivad ATP, aktiveeruvad ja seonduvad aktiiniga → aktiini ja müosiini “libisemine” üksteise suhtes. Kui raku stimulatsioon raugeb → Ca +2 eraldub kalmoduliinist ja pumbatakse tagasi → müosiini kinaasi aktiivsus ↓. Müosiin kaotab oma ATPaasi aktiivsuse ja ei seostu enam aktiiniga. Silelihase rakk lõtvub. 4.13. Südamelihase struktuur, aktsioonipotentsiaali ja kontraktsiooni iseärasused.
onkogeenid (Ras) ja tuumor-supressor geenid (p53) · Türosiinkinaassed retseptorid: VEGFR-1 ja VEGFR-2 VEGF signaaliraja inhibeerimine potentsiaalne vähivastane teraapia 1. Märklauaks ekstratsellulaarne VEGF Anti-VEGF monoklonaalsed antikehad (MKA) Eelised: spetsiifiline inhibeerimine, ko-retseptori neurolipin vahendatud signaali inhibeerimine 2. Märklauaks intratsellulaarne VEGFR Türosiin-kinaasi inhibiitorid ja retseptori vastased antikehad Puudus: teiste retseptor kinaaside poolt vahendatud signaaliradade inhibeerimine VEGF-i inhibeerimisel põhineva teraapia efektid · Veresoonte kasvu peatumine · Olemasolevate tuumori veresoonte taandumine · Aitab vähendada/peatada tuumori kasvu ja metastaaside teket Avastin® (Bevacizumab) · VEGF-spetsiifiline MKA (1993), P. Ferrara et al., Genentech
Retseptorensüümid (insuliini retseptor) ekstratsellulaarne hormooni (ligandi) sidumissait; intratsellulaarne katalüütiline domeen. Oligomeersed ioonkanalid, tuumaretseptorid. 4. Peamised signaaliülekande rajad (1) 7-TMS retseptorilt GTP-siduvate valkude (G valgud) vahendusel toimiv rada. cAMP sekundaarse ülekandjana. Ionisitoolfosfaat (IP3) ja diatsüülglütserool (DAG) sekundaarsete ülekandjatena. (2) 1-TMS retseptorensüümide rada türosiini kinaasi rada, cGMP sekundaarse ülekandjana. (3) hormoontundlike ioonkanalite mõjutamise kaudu toimiv rada (4) tsütoplasmaatiliste retseptorite (steroidhormoonide, kilpnäärmehormoonide) rada. 7 5. Steroidhormoonide retseptorvalgud võivad
* Küpsetes erütrotsüütides (mitokondreid ei ole) anaeroobne glükolüüs: - energiaallikas (ATP tootmine) - tagab Hgb normaalse funktsioneerimise: toodab hemoglobiini hapnikusiduvuse regulaatorit Tartu Tervishoiu Kõrgkool 8 Koostas M. Kolga Biokeemia - ensüümide geneetiline defekt (enamasti püruvaadi kinaasi) avaldub hemolüütilise aneemiana: ATP defitsiit Er struktuurse terviklikkuse häirumine Er kuju muutumine anormaalsete Er lammutamine põrnas + erütropoeesi häirumine. * Sünnitusprotsessis aeglustub sündiva lapse keha enamikes osades vereringlus ja langeb kudede hapnikusisaldus energiatootjaks anaeroobne glükolüüs. Laktaadi ja H+ kuhjumine sündivas organismis pole teatud tasemest alates kahjutu (atsidoosi oht pikaleveninud sünnituse puhul).
(aga ka püridoksamiinfosfaadiks) Metabolism: · Toodab nii mikrofloora kui toidust (kõik kolm vormi + fosfovormid) · Fosfovormid defosforüülitakse aluselise fosfataasi toimel seedekulglas · Vabad vormid imenduvad passiivse difusioonina (pärsib suitsetamine, liigne alkohol, kohv, kortisoon, östrogeenid) · Transpordivormiks püridoksaal ja püridoksaalfosfaat (PLP) · Kudedes B6 fosforüülitakse püridoksaali kinaasi toimel PLP-ks · Salvestamine on tagasihoidlik Biofunktsioonid: 1. Koensüümne PLP AH ja SV metabolism ensüümides, glükogenolüüs 2. Desamiinimine 3. Niatsiini, neurotransmitterite, heemi, nukleotiidide, sfingomüeliinide süntees 4. Homotsüsteiini katabolism, soolhappe teke 5. B12 imendumine Defitsiit: · Alkoholism, seedetrakti kroonilised haigused, oraalsed kontratseptiivid · Isoniasiid ja penitsillamiin häirivad püridoksaali ja PLP kasutamist
Soodustavad külgpungade puhkemist ja vähendavad seega apikaalset domineerimist Suurendavad lehepindala de-etiolatsiooni käigus rakkude intensiivsema jagunemise ja rakkude venivuskasvu tõttu Tsütokiniinidest algav signaali ülekande ahel Tsütokiniinide retseptor on sarnane bakteriaalse kahekomponendilise retseptoriga mis sisaldab sensorpiirkonna (His kinaas), millega signaal seostub, ja vastuse regulaatorpiirkonna, mis aktiveerub fosforüülimisel His kinaasi toimel. Enamik vastuse regulaatorpiirkondi sisaldavad ka nn transkriptsioonifaktori omadustega väljundpiirkonna. Arabidopsis’es on leitud retseptori geen CRE1. Esineb retseptorgeenide perekond. Tsütokiniinide toimel transkriptsioonifaktori omadustega piirkonna aktiveerumine toimub kiiresti (10 min), hiljem aktiveeruvad nitraadi reduktaas, LHC valgud, peroksüdaas, ekstensiini sünteesi geenid jt. Toimub transkriptsiooni aktivatsioon ja mRNA stabiilsuse suurenemine.
· Erütropoees ( EPO) · Valulävi (endorfiinid, enkefaliinid, jt) · Käitumise ja heaoluga seotud reaktsioonid (serotoniin, melatoniin, dopamiin jt.) Signaali ülekande rajad (retseptori asukoha järgi) · tsütoplasmaatiliste retseptorite rada (hormoon peab läbima rakumembraani, aktiivne on hormoon-retseptor kompleks) · cAMP rada · cGMP rada · inositoolfosfaadi /diatsüülglütserooli rada · türosiini kinaasi rada · hormoon-tundlike ioonkanalite rada Neurohormonaalse regulatsiooni põhiaspektid · Ühtne, terviklik, mitmeti reguleeritud süsteem homeostaasi tagamiseks · Hormonaalse signaali tekke algpõhjus on vastuvõetud välis- või sisesignaal · Hormoonide produtseerimine pole pidev, vaid dünaamiliselt muutuv · Hüpotalamuse, hüpofüüsi tagasagara, neerupealisesäsi hormonaalne aktiivsus on KNS kontrolli all.
Adenülaadi tsüklaas, mis katalüüsib ATP muutumist cAMP; Guanülaadi tsüklaas, mis katalüüsib GTP muutumist cGMP (cAMP ja cGMP on tsüklilised nukleotiidid) Kaltsium ja kalmoduliin: fosfolipaas C, mis katalüüsib fosfoinositoolide ringkäiku, moodustades inositool trifosfaadi ja diatsüülglütserooli Teiseste virgatsainete süsteemid Igaüks nendest teiseste virgatsainete süsteemidest aktiveerib spetsiifilise proteiini kinaasi ensüümi. Siia kuuluvad tsüklilistest nukleotiididest sõltuvad proteiini kinaasid 59 Ca2+/kalmoduliin sõltuv proteiini kinaas, ja proteiini kinaas C, mis sõltub diatsüülglütserooli seostumisest, et altiveeruda Proteiini kinaasi C aktiivsus suureneb edasi Ca2+ mõjul, mis vabaneb endoplasmaatilisest retiikulumist inositool trifosfaadi toimel
mis on seotud ATP ja fosfolipiidide hüdrolüüsiga. Osaleb rakukestade sünteesil. Puudus nekroosilaigud. Noored lehed võivad ilmneda moonutustega, juurestik võib olla pruunikas. Na - Seotud 2-fosfoenoolpüruvaatide taastamisel C4 ja CAM taimedes. Asendab kaaliumi mõningatel funktsioonidel Mg - Vajalik paljudele ensüümidele, mis osalevad fosfaadi ülekandel. Klorofülli molekuli koostisosa Mn - Vajalikud hüdrogenaasi, dekarboksülaasi, kinaasi, oksidaasi, peroksidaasi tegevuses B - Seotud nukleiinhappe metabolismiga. Puudus varred võivad olla jäigad ja haprad. Mustad nekroosilaigud noortel lehtedel. Kasvukuhiku domineerivus häiritud taim hargneb. Si Tagab rakukesta mehhaanilise domadused, jäikuse ja elastsuse. Cl Vajalik fotosünteesi reaktsioonidel. 3. Mullas sisalduvate mineraalsete toiteelementide omastamine. N mullast nitraatidena. Nitraat redutseeritakse nitritiks
tsirkuleerimist.Soonidegenees-esimene protsess:kapplaarideistik on formeeritud mesodermi lateraalse plaadilt; Veresoonide geneesi-teine protsess: primaarse kappilaarideistikud on remodeleeritud; veenid ja arterid on formeerunud. VEGF stimuleerid endoteliaalsed rakke artereid formeerida; arterid stimuleerivad veenide formeerimist. VEGF - kasvufaktor.Endoteeli rakkude arteriaalne prekursoor sisaldab ephrin-B ja veini prekursoor sisaldab ephrin retseptori Ephb4 türosiin kinaasi. Ned retseptori aitaba veenide ja arteride seostuma. Ephrin signaliseerub sideme formeerimist. Vererakkude areng. Pluripotentsed HSC rakud on võimelised genereerida kõike vere ja lõmfi rakke. HSC genereerib vaherakke. Embrüonaalne hemopoeesis toimu vere saartel (RBC tootmine). Endoderm.On olemas 2 funktsiooni: keeliku, südame,veresoonte ja mesodermi formeerimine; seedutorude sisu konstrueerimine (mõlemad respiratoorsed ja seedimistorud on primitiivse sõrmiku produktid).
säilitada elektroneutraalsus. Ca Kuulub rakukesta kesk lamelli koostisse. Vajalik mõndadele ensüümidele kofaktorina, mis on seotud ATP ja fosfolipiidide hüdrolüüsiga. Mg Vajalik paljudele ensüümidele, mis osalevad fosfaadi ülekandel. Klorofülli molekuli koostisosa. Vajalik fotosünteesi reaktsioonidel. Cl Vajalikud hüdrogenaasi, dekarboksülaasi, kinaasi, oksidaasi, peroksidaasi tegevuses. Mn Seotud 2-fosfoenoolpüruvaatide taastamisel C 4 ja CAM taimedes. Asendab kaaliumi Na mõningatel funktsioonidel. 4. Grupp ? Toitained, mis osalevad redoksreaktsioonidel Fe Tsütokroomi koostisosa, „nonheme“ raudproteiinide koostisosa, mis on seotud fotosünteesiga. Osaleb N2 sidumisel ja hingamisel.
atsükloviiiks ja seeläbi ka piisav konts veres. Toimib erinevalt atsükloviirist-st suukaudselt võttes. Desciclovir lahustub atsüklovirist vees paremini. Ganciclovir toimib erinevalt atsüklovirist nii viiruse α- kui ka β-rühma viirusele. Valganciclovir toimib suu kaudu manustatuna. Famciclovir toimib suu kaudu manustatuna. Penciclovir toimib kiiremini, tugevamalt ja kauem. 1 Cidofovir toimib viirustele, kel pole tümidiin-kinaasi, kusjuures P-rühm on asendatud fosfonometüleenrühmaga, sisuliselt fosforhappe-ester, bioisosteer, kuid vastupidav ensümaatilisele hüdrolüüsile. Nukleosiidse ravimi atsükloviiri toimemehhanismid Atsükloviir on deoksüguanosiini analoog, ning saab seetõttu DNA-ga seonduda trifosfaat-vormis. Kuna sel aga puudub suhkrujääb vastava hüdroksüülrühmaga uue sideme loomiseks, kutsub see esile ahela terminatsiooni.
SLS on praktiline ja universaalne tööintensiivsuse indikaator. 2. Treeningu tulemusel tekkivad biokeemilised muutused sportlase organismis kiirus- ja jõutreeningu tagajärjel. * Lihaskiudude diameetri suurenemine (hüpertroofia): · müofibrillaarsete valkude -, sarkoplasmaatilise retiikulumi- ja sarkoplasmaatiliste valkude hulga suurenemine * Glükolüütiliste ensüümide aktiivsuse suurenemine skeletilihases * Kretiini kinaasi ja müokinaasi aktiivsuse suurenemine * Glükogeeni varude suurenemine skeletilihases * Puhversüsteemide mahutavuse suurenemine Suurenevad võimalused ATP energia kiireks kasutamiseks (müosiini ATP-aasi aktiivsus, Na/K ja Ca-pumbad jms) ja ATP kiiremaiks resünteesiks (Kr-P mehhanism). KiirusjõuH-d mõjuvad soodsalt ka kontraktsiooniaparaadile. Kiirusvastupidavusharjutuste mõjul: (Spetsiifiline valgusüntees) 1
Näiteks: HPRT geeni täpsem lokaliseerimine X kromosoomi pikka õlga 14-X translokatsiooni abil. Mõned HAT söötmel ellu jäänud hübriidsed rakud sisaldasid 14ndat kromosoomi, kuhu oli translokatsiooni teel liitunud enamus X kromosoomi pikast õlast. Edasi töötati juba selliste translokatsiooni sisaldavate kromosoomidega, kus X kromosoomist oli teise kromosoomi koostisesse kandunud lühemad fragmendid. Samasse õlga paigutusid ka fosfoglütseraadi kinaasi PGK ja glükoos-6.fosfaadi dehüdrogenaasi G6PD geenid. 40. Geenide kaardistamine deletsioone ja duplikatsioone sisaldavate kromosoomide abil. Deletsioonide analüüs – mõnikord läheb fragment kromosoomist lihtsalt kaotsi. Kui sel juhul ilmnevad indiviidil muutused fenotüübis, näiteks põeb ta mingit haigust, võimaldab deletsioon lokaliseerida geene, mille defektsus seda haigust põhjustab.
Vireemia võib tekkida pärast algset lokaalset replikatsiooni, kuid disseminatsioon on tõenäolisem immuunkompromiteeritutel. Profülaktikas ja haiguse taandumiseks on olulised antikehad. Antikehad kaitsevad ainult sama serotüübiga reinfitseerumise eest. Rakuline immuunsus on oluline viiruse paljunemise pärssimises. Peremehe immuunmehhanismide eest kaitsevad väiksed viirus-seotud RNAd (VA RNAd), mis takistavad IFN-indutseeritud proteiini kinaasi R põhjustatavat viiruse valgusünteesi inhibeerimist. Valgud E3 ja E1A blokeerivad apoptoosi (vastusena T- rakkudele, tsütokiinidele). Mõned tüved suudavad inhibeerida CD8+ rakkude tööd, takistades MHC I molekulide ekspressiooni, antigeenide esitlemist. Haigused. Respiratoorsed sümptomid: • Palavikuga ülemiste hingamisteede haigus imikutel, väikelastel. Farüngiit üksi alla kolmestel, strepisarnane. • Farüngokonjunktivaalne palavik – lastel ja täiskasvanutel. Puhangutena.
Nende funktsioonid rakutsüklis. +Tsükliinid on valgud, mis reguleerivad rakutsüklit ensüümide kinaaside aktivatsiooni kaudu; regulatoorne valk Kinaasid on ensüümid mis fosforüülivad valke, kannavad energeetiliselt kõrge energiaga molekulidelt / ATP, GTP/ fosforhappe jäägi teistele molekulidele - näiteks valkudele. Tsükliinidest sõltuvad kinaasid on aktiivsed kui nad on seotunud tsükliinidega. Aktiivse tsükliinist sõltuva kinaasi võib inhibeerida rida inhibiitoreid, mis samuti on vajalikud rakutsükli regulatsiooniks. Kinaasne aktiivsus ja valkude fosforüülimine on vajalikud rakutsükli jätkumiseks - üleminekuks ühest tsükli faasist teise. 5. Tsükliinid ja tsükliinist sõltuvate kinaaside komplekside muutus rakutsüklis. Tsükliinid ja tsükliinist sõltuvate kinaaside kompleksid muutuvad rakutsüklis/ kinaaside aktiivsuse järgi
kasvatati HAT-söötmel. Mõned ellujäänud hübriidsed rakud sisaldasid lisaks hiire kromosoomidele ainult üht inimese kromosoomi 14-ndat kromosoomi, kuhu oli liitunud enamus X kromosoomi pikemast õlast. Kuna eelnevalt oli teada, et geen HPRT paikneb X kromosoomis, oli nüüd selge, et see geen paikneb X kromosoomi pikemas õlas. Need hübriidsed rakud ekspresseerisid ka fosfoglütseraadi kinaasi (PGK) ning glükoos-6- fosfaadi dehüdrogenaasi (G6PD), mille geenid olid samuti eelnevalt X kromosoomi lokaliseeritud. Järelikult sai nüüd ka nende kahe geeni täpsem asukoht selgeks. Sama rakuliin ekspresseeris ka nukleosiidi fosforülaasi (NP), mille geeni kohta oli eelnevalt teada, et see paikneb 14-ndas kromosoomis. Seega sai nüüd välistada võimaluse, et NP-d kodeeriv geen paikneb 14-nda kromosoomi selles osas, mis oli translokeerunud X
· RTKd transmiteerivad signaali Ras-valkudeni. · Ras valgud on GTPaasse aktiivsusega lülitid, Ligandi seondumine viib RTKde autofosforülatsioonile ja nende aktiveerumisele Ras-valgu tsükkel: toimub üleminek GEF-valk on adaptermolekuliks, mis ühendab aktiveeritud RTK aktiivse ja inaktiivse vormi vahel Ras- valkudega 7. MAP kinaaside rada aktiveeritud Ras indutseerib kinaasse signaalikaskaadi, mis omakorda kulmineerub MAP kinaasi aktivatsiooniga MAP kinaas on seriini/treoniini kinaas, mida iseloomustab võime translokeeruda tuuma ja fosforüleerida erinevaid valke (nt. transkriptsioonifaktorid) Aktiveeritud Ras signaal liigub edasi läbi proteiinkinaaside Eukarüootsetes rakkudes on rida erinevaid kaskaadi MAP kinaaside radasid GPCRs ja RTKs aktiveerumine on keerulisem protsess kui lihtne järkjärguliste interaktsioonide jada
väga vähesed inimese kromosoomid. Miks see nii toimub, on seni selgusetu. Isegi, kui katsetingimused on ideaalsed, moodustub väga vähe hübriidseid rakke. Osa rakke ei liitu, palju on ka hiir - hiir ning inimene inimene liitrakke. Selleks, et töötada edasi tõeliste hübriididega, kasutatakse rakkude kasvatamiseks selektiivset söödet tavaliselt HAT söödet (hüpoksantiin-aminopteriin-tümidiin). Juhul, kui üks rakutüüpidest on defektne tümidiini kinaasi suhtes (TK-) ja teine näiteks hüpoksantiini fosforibosüül transferaasi suhtes (HPRT-), need rakud söötmel ei kasva. Kasvada saavad üksnes hübriidid. HAT söötmes olev aminopteriin blokeerib tavalise puriinide ja tümidülaadi sünteesiraja, mistõttu rakud saavad kasvada ainult siis, kui neis on funktsionaalsed TK ja HPRT alleelid ning söötmes tümidiin ja hüpoksantiin. Kui hübriidsed rakud on selekteeritud, isoleeritakse kloonid e. rakuliinid (tegemist on ühe
väga vähesed inimese kromosoomid. Miks see nii toimub, on seni selgusetu. Isegi, kui katsetingimused on ideaalsed, moodustub väga vähe hübriidseid rakke. Osa rakke ei liitu, palju on ka hiir - hiir ning inimene inimene liitrakke. Selleks, et töötada edasi tõeliste hübriididega, kasutatakse rakkude kasvatamiseks selektiivset söödet tavaliselt HAT söödet (hüpoksantiin-aminopteriin-tümidiin). Juhul, kui üks rakutüüpidest on defektne tümidiini kinaasi suhtes (TK-) ja teine näiteks hüpoksantiini fosforibosüül transferaasi suhtes (HPRT-), need rakud söötmel ei kasva. Kasvada saavad üksnes hübriidid. HAT söötmes olev aminopteriin blokeerib tavalise puriinide ja tümidülaadi sünteesiraja, mistõttu rakud saavad kasvada ainult siis, kui neis on funktsionaalsed TK ja HPRT alleelid ning söötmes tümidiin ja hüpoksantiin. Kui hübriidsed rakud on selekteeritud, isoleeritakse kloonid e. rakuliinid (tegemist on ühe
RTKd on tavaliselt aktiveeritud olekus dimeersed, kusjuures alati ei ole tegemist homodimeerse interaktsiooniga. RTK rajad on olulised rakkude prolifereerumise regulatsioonis, rakkude vananemise signaalide vahendamisel ja metabolismi moduleerimisel. RTKd transmiteerivad signaali Ras- valkudeni. Ras valgud on GTPaasse aktiivsusega lülitid, mis aktiveerituna indutseerivad kinaasse signaalikaskaadi, mis omakorda kulmineerub MAP kinaasi aktivatsiooniga. 12. MAP kinaaside rada - MAP kinaas on seriini/treoniini kinaas, mida iseloomustab võime translokeeruda tuuma ja fosforüleerida erinevaid valke (nt. transkriptsioonifaktoreid), seeläbi reguleerivad MAP kinaasid transkriptsiooni. Kinaaside kaskaadid lubavad hormoonsignaale võimendada ja täpselt reguleerida. RAKUBIOLOOGIA. 1. Rakuorganellid. Nende funktsioonid. Vakuoolid sisaldavad erinevaid lahustunud jääk-
Fermentatiivsetel mükoplasmadel moodustub ATP glükolüüsis substraatsel fosforüülimisel. Mittefermentatiivsetel võib ATP moodustuda arginiini dihüdrolaasi reaktsioonis. Neil on membraanis aktiivne karboksüpeptidaas, mis vöib peremeesraku valkudest vabastada Arg ja varustada mükoplasmat energiaallikaga. L-Arg L-Tsitrulliin L-Orn + karbaomüül-P ATP Uureat lagundavatel mükoplasmadel pole leitud Arg dihüdrolaasi, glükolüüsi ega atsetaadi kinaasi. Seega peab neil olema mingi muu vöimalus ATP tootmiseks. On esitatud hüpotees, mille järgi uurea hüdrolüüsil moodustuv NH3 suunatakse rakust välja ja moodustub ioongradient ja membraanpotentsiaal, mille energia arvel sünteesitakse ATPd. Patogeensus. M. pneumoniae põhjustab farüngiiti, trahheobronhiiti, kopsupõletikku, artriiti ja konjunktiviiti. Kopsupõletikku põhjustavad just koolilastel ja noorukitel.
kromosoomi otsast on translotseerunud x- kromosoomi otsa. Seda translokatsiooni sisaldavaid inimese rakke hübriiditi hiire rakkudega. Peale hübriidrakkude selektsiooni HAT-söötmel saadi rakuliin, mis sisaldas vaid ühte inimese kromosoomi – 14. kromosoomi kuhu oli liitunud enamus x-kromosoomi pikast õlast. Kui eelnevalt oli teada et HPRT geen paikneb x-kromosoomis, siis käesolevad katsed näitasid, et ta asub x-kromosoomi pikas õlas. Samasse õlga paigutusid ka fosfoglütseraadi kinaasi PGK ja glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi G6PD geenid. 27 41. Millist tüüpi nukleiinhape võib olla päriliku informatsiooni kandjaks? Nukleiinhapped jagunevad: DNA ja RNA. Mõlemad võivad olla geneetilise info kandjaks, kuid enamuse organismide puhul on selleks 2-ahelaline DNA. Seda sellepärast et DNA on stabiilsem. RNA on genoomiks osadel viirustel (nt HIV on retroviirus, kelle genoomiks on ssRNA, mille pöördtranskriptaas sünteesib DNA) 42
Põhitingimusteks on: § see staadium peab olema obligatoorne viiruse replikatiooniks; § preparaat peab olema toksiline viirusele ja vähetoksiline peremeesorganismile. Antiviiruslik ravim § Blokeerima viiruse tungimise rakku või "töötama" raku sees § Enamus ravimeid on pürimidiini või puriini nukleosiidide analoogid. Acyclovir - toimemehhanism § Atsükliline guanosiini derivaat § Fosforüülitakse raku sees viirusliku tümidiin-kinaasi poolt § Di-ja tri-fosforüülimine premeesraku ensüümide poolt § Pärsib viirusliku DNA sünteesi: § konkureerib dGTP-ga viirusliku DNA polümeraasi pärast § viiruse DNA ahelasse sattudes lõppeb nukleiinhappe süntees. Antiretroviiruslikud ravimid (HIV ravimid) § Nukleosiidsed pöördtranskriptaasi inhibiitorid (Nucleoside Reverse Transcriptase Inhibitors -NRTI) § Mittenukleosiidsed pöördtanskriptaasi inhibiitorid (Nonnucleoside Reverse
Inimese rakke, mis seda translokatsiooni sisaldasid, hübridiseeriti hiire rakkudega ja kasvatati HAT-söötmel. Mõned ellujäänud hübriidsed rakud sisaldasid lisaks hiire kromosoomidele ainult üht inimese kromosoomi 14-ndat kromosoomi, kuhu oli liitunud enamus X kromosoomi pikemast õlast. Kuna eelnevalt oli teada, et geen HPRT paikneb X kromosoomis, oli nüüd selge, et see geen paikneb X kromosoomi pikemas õlas. Need hübriidsed rakud ekspresseerisid ka fosfoglütseraadi kinaasi (PGK) ning glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi (G6PD), mille geenid olid samuti eelnevalt X kromosoomi lokaliseeritud. Järelikult sai nüüd ka nende kahe geeni täpsem asukoht selgeks. Sama rakuliin ekspresseeris ka nukleosiidi fosforülaasi (NP), mille geeni kohta oli eelnevalt teada, et see paikneb 14-ndas kromosoomis. Seega sai nüüd välistada võimaluse, et NP-d kodeeriv geen paikneb 14- nda kromosoomi selles osas, mis oli translokeerunud X kromosoomi. Edasise analüüsi
annaabi.ee 
