peavad. Maarja Magdalast oli üks tähtsaim naisesindaja ja ka naisterühma juht. Arvatakse, et Jeesusel oli lisaks meesjüngritele ka naisjünger, kelleks oli Maarja. Maarja Magdaleenat on samastatud amoraalse naisega, kes langes pattusid kahetsedes Jeesuse jalge ette, pesi oma pisaratega Jeesuse pead ja kuivatamiseks kasutas ta oma pikki juukseid. Seejärel määris ta meest alabasterpurgis oleva salviga. Kui Jeesus oli vabastanud Maarja teda kimbutavatest seitsmest kurjast vaimust, sai temast Jeesuse ustav jünger. Jeesus koos oma õpilastega sõi Maarja majas viimase söögikorra, enne kinnivõtmist. Tema maja ülemises toas kogunesid Jeesuse sõbrad, Jeruusalemmast ja lähiümbrusest, pühapäeviti õhtust sööma. Uue Testamendi valise käskirja järgi, suudles Jeesus Maarjat suule. Teised õpilased olid selle peale muidugi kadedad, sest tahtsid ise Jeesusele tähtsuselt esimesed olla
külastada.Kolmas ristisõda lõppes kristlastele moraalse kaotusega. Sõlmiti ju valeusulistega kokkulepe. Neljas ristisõda(1202-1204) Neljandaks ristisõjaks nimetatud retke Pühale Maale korraldas paavst Innocentius III. Veneetsia kaupmeestega lepiti kokku, et need viivad ristisõdijad kohale. Veneetslased esitasid aga tingimuse: ristisõdijad peavad aitama vabaneda kaupmehi kimbutavatest mereröövlitest. Nõnda vallutati mereröövlite pesaks nimetatud Zara linn, kus valitsevaks usuks oli katoliikius. Veneetslased suutsid seejärel ristisõdijaid veenda, et pole vahet, kas sõdida Pühal Maal või hoopis Konstantinoopoli vastu. 12. aprillil 1204. aastal vallutatigi tormijooksuga Konstantinoopol. Linna laastamine oli julm ja Bütsantsile hukatuslik. Soov pidada ristisõdu Idamaades hakkas seejärel vaibuma.
Saladini leeriga lepiti kokku, et palverändurid võivad püha linna külastada. Kolmas ristisõda lõppes kristlastele moraalse kaotusgea. Sõlmiti ju valeusulistega kokkulepe. Neljas ristisõda ( 1202. 1204. ) Neljandaks ristisõjaks nimetatud retke Pühale Maale korraldas paavst Innocentius 3. Veneetsia kaupmeestega lepiti kokku, et need viivad ristisõdijad kohale. Veneetslased esitasid aga tingimuse: ristisõdijad peavad aitama vabaneda kaupmehi kimbutavatest mereröövlitest. Veneetslased suutsid seejärel ristisõdijaid veenda, et pole vahet, kas sõdida Pühal Maal või hoopis Konstantinoopoli vastu. 12. aprillil 1204. aastal vallutatigi tormijooksuga Konstantinoopol. Laste ristisõda Võitlusest uskmatutega innustusid isegi lapsed. Usuti, et kuna lapsed pole veel jõudnud Jumalale meelevastaseid tegusid korda saata, siis on Jumal nende vastu armulisem ja aitab neil püha hauda tagasi võtta. Aastal 1212 toimus Laste ristisõda
annaabi.ee 
