Niinekimpude rühmi moodustub rohkem kui puidus aastarõngaid. Okaspuude floeem sisaldab ainult sõeltorusid ja floeemi põhikudet, saaterakke asendavad siin erilised albumiini sisaldavad rakud. Floeemi ulatuv säsikiir koosneb ainult elusatest rakkudest. *peale esisäsikiirte, mis algavad säsist ja uletuvad kooreni ,leidub teispuidus säsikiiri mille algus on säsist eeml,mõne aastarõnga sees. Need on teissäsikiired. Need tekivad sel teel , kui mõi kimbukambiumi rakk, mis seni tootis puitu ja niint hakkab valmistama parenhüümseid rakke. Säsikiirte tähtsus on selles , et neid mööda toimub puutüves ainete liikumine radiaalses suunas so puidust kooreosasse ja vastupidi. *Esisäsikiired laienevad teiskoores seda enam mida enam need lähenevad esikoorele. Kõige enne saab seda väljavenitavat tunnet tunda epidermis. Kui ta ei suuda enam vastu pidada varre paksenemisele käriseb ta katki ja langeb lõpuks ära
Primaarne ksüleem ja primaarne floeem diferentseeruvad prokambiumist juba varakult. Primaarse ksüleemi kõige väiksema valendikuga ja algelisematest rõngas- ja spiraaltrahheiididest koosnevat osa nimetatakse protoksüleemiks. Hiljem tekib metaksüleem, mis koosneb suurematest spiraal-, astrik- ja poortrahheiididest. Meta- ja protoksüleemi vaheline piir on enamasti raskesti jälgitav, kuna erinevused nende vahel on väikesed. Teiskasvu esinedes arenevad kimbukambiumi tegevuse tagajärjel sekundaarne floeem ja sekundaarne ksüleem. 2.5.3. Juhtkimp Floeem ja ksüleem ühes tugikoe, kambiumi ja põhikoe elementidega moodustavad juhtkimbu. Üheidulehelistel ja osadel kaheidulehelistel taimedel puudub juhtkimbus kambium ning juhtkimp säilitab kogu taime
annaabi.ee 
