Läbi maakoore pinnale sööstes kannab magma kaasa ka teemante. Pilt 3. Udatsnõi teemandikaevandus Venemaal 5 Kimberliittoru kaevandatakse esialgu selle paljandumiskohas maapinnal. Kui kaevandamisega on jõutud umbes 300 meetri sügavusele, sunnib varinguoht taktikat muutma. Kimberliittoruga paralleelselt kaevatakse sügav saht, kust tehakse ristkäigud kimberliittoruni. Lahtilõhutud sinine kimberliit saadakse maapinnale ja sõelutakse teemantide leidmiseks läbi. Teemanti kaevandatakse tavaliselt 2-3 km sügavuselt. Maailma suurimad teemandikaevandused asuvad Lõuna-Aafrka Vabariigis ja Venemaal (pilt 3.). Nagu paljusid teisigi vääriskive, leitakse ka teemante jõesängides ja mererandades. Need on kimberliiditorudest sinna välja uhtunud. On arvatud, et Eesti ja mõne naaberpiirkonna süvakivimites võib leiduda teemante. See on aga väheusutav
selline element nagu süsinik moodustama teemandikristalle.Geoloogid arvavad, et magma tungib mööda kimberliittoru ülespoole purustava hooga. Läbi maakoore pinnale sööstes kannab magma kaasa ka teemante.Kimberliittoru kaevandatakse esialgu selle paljandumiskohas maapinnal. Kui kaevandamisega on jõutud umbes 300 meetri sügavusele, sunnib varinguoht taktikat muutma. Kimberliittoruga paralleelselt kaevatakse sügav saht, kust tehakse ristkäigud kimberliittoruni. Lahtilõhutud sinine kimberliit saadakse maapinnale ja sõelutakse teemantide leidmiseks läbi. Ajalugu Teemante hakati arvatavasti kaevandama Indias, esimene kirjalik märge pärineb aastal 296 e.m.a valminud budistlikust tekstist. Mõni uurija väidab siiski, et möödunud aastal Hiinast avastatud tseremoniaalsete matusekirveste, mida dateeritakse ajavahemikku 25004000 aastat e.m.a, pinnaviimistluse kvaliteet viitab sellele, et neid on poleeritud teemandipuruga
annaabi.ee 
