Tsunami Sõna "tsunami" tuleneb jaapanikeelsetest sõnadest "tsu" ja "nami", mis tähendavad vastavalt sadamat ja lainet. Tsunami on hiidlaine, mis on tavaliselt põhjustatud veealuse maavärina poolt. See võib tekkida ka maalihke, vulkaanipurske, asteroidide või mereäärsete kaljude varingute tõttu. Hiidlained jõuavad randa ja tekitavad suuri purustusi. Tsunami lainepikkused on vahemikus kümnetest kuni tuhandete kilomeetriteni. Ava-ookeanil on tsunami-laine kõrgus vaid poole meetri ringis, kuid selle kõrgus kasvab rannale lähenedes. Rannalähedastel merepõhja nihetel moodustuvad 15-40 meetri kõrgused tsunamid. Tsunami laieneb tavalisel ringikujuliselt. Laine kiirus oleneb mere sügavusest - avamerel võib tsunami kiirus olla lausa 700 km/h. Madalasse vette jõudes laine kiirus väheneb, kuid kõrgus suureneb, sest vees surutakse veemassid kokku. Tsunami võib
Planeedil on 13 kuud suurimad neist Triton ja Nereid. Triton on isegi naaberplaneet Pluutost suurem ja pealegi tiirleb ta ümber Neptuuni tagurpidi vastupidises suunas oma planeedi pöörlemisele. Tritonit peetakse kõige eredamaks ja külmemaks Päikesesüsteemi kehaks. 3. Päikesesüsteemi väikekehad. 3.1. Asteroidid. Asteroidid ehk väikeplaneedid on suured kaljurahnud, mis koosnevad kivist, metallist või nende segust ja mille läbimõõt ulatub mõnest meetrist sadade kilomeetriteni. Teadlaste arvates on tegemist kehadega, mis jäid üle planeetide tekkimisest 5 miljardit aastat tagasi. Seega võime neid tituleerida Päikesesüsteemi moodustumisest järele jäänud prügiks. Esimene neist avastati 1801. aastal itaalia astronoom Piazzi poolt, kes pidas teda alguses täheks, siis uueks väikeseks planeediks, kuna ta liikus teiste tähtede suhtes. Nimeks sai ta Ceres. Hiljem avastati veel liikuvaid nõrku tähti, mida hakati kutsuma asteroidideks. Sõna
Arvasin, et see on järjekordne päikesejumal Amon Ra kuju, mida olin selle kuu jooksul leidnud juba terve tosina. Otsustasin sellest hoolimata kuju välja kaevata. Kui olin edasi kaevanud, oli mu üllatus suur, sest ,,kuju" ei osutunudki kujuks, vaid hoopis millekski suuremaks. Ma ei saanud aru, millega on tegu, kuid kaevasin siiski aina edasi ja edasi ning mulle tundus justkui lõppu ei tulekski. Vahepeal näis, nagu tundmatu eseme pikkus oleks veninud lausa valgus kilomeetriteni. Muudkui kaevasin ning kaevasin, labidat aina sügavamale lükates, lootusraas kustumas. Äkitselt avastasin, et olen kaevetöödega lõpule jõudnud ning otsustasin "kuju" ära mõõta. Lähemal vaatlusel osutus see "kuju" umbes 150- meetriseks kraanataoliseks masinaks. Kuid siiski tundus see mulle võimatu, kuna minu nägemuse kohaselt pärines see väga vanast ajast. Ma uurisin seda väga põhjalikult ning märkasin üht tuhmunud detaili selle moodustise alumises
· Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese · Esimene pisiplaneet avastati 1801. aastal (Ceres) · Praeguseks on teada tuhandeid asteroide · Enamike asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele · On kujult ebakorrapärased · Valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite · Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni · Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi · Umbes 160 asteroidi trajektoor võib lõikuda Maa orbiidiga C-TÜÜPI ASTEROIDID · Koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega · Asuvad asteroidide vöö kaugemas osas · Peegeldavad 3% valgusest S-TÜÜPI ASTEROIDID · Nendel arvatakse olevat raud-nikkel tuum · Sisaldavad palju räni · Peegeldavad tagasi 15% valgusest M-TÜÜPI ASTEROIDID
miljardit aastat tagasi. H. Raudsaare raamatus "Pilk tähistaevale" on asteroidide päritolu kohta neli hüpoteesi: · tekkinud algsest udukogust või eraldunud Päikesest · tekkinud üheaegselt komeetidega · tekkinud komeetidest asteroidid on gaasümbrise kaotanud komeetide tuumad · tekkinud hüpoteetilise planeedi Phaeton lagunemisel Asteroidide kogumass on 0,1 Maa massi. Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. On arvutatud, et 1-kilomeetrise läbimõõduga asteroididest on teada vaid 5%, 100 meetri suurustest kehadest ainult 0,1%. Globaalset katastroofi põhjustada võivate 1- kilomeetriste ja suuremate asteroidide arv on arvatud umbes 2000 ringis olevat. METEOORID Meteoorid ehk langevad tähed või lendtähed on kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad. Tegelikult võib meteoore näha igal ööl, kui on vaid selge ilm.
Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. Suuruselt on asteroidid väiksemad kui planeetide kaaslased, kuid nad on Maa tüüpi planeetide sarnased. Kujult on asteroidid ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. Asteroidide kogumass on 0,1 Maa massi. Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Et asteroide on palju ja et nad võivad üksteisele läheneda, on võimalikud ka orbiitide muutused. See tähendab aga reaalset ohtu, et mõni neist väikeplaneetidest Maaga kokku põrkab. Niisuguste kosmiliste katastroofide jälgi on geoloogid Maal ka avastanud.
Planeetide kaaslased - Maa kaaslane on Kuu. Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Kuud iseloomustab meteoriidikraatrite rohkus. Kuul puuduvad nii atmosfäär kui ka magnetväli. Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Nad tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, kusjuures nende orbiidid on tihti väljavenitatud. Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. Paljud asteroidid on korrapäratu kujuga. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad (nn. ,,sabatähed"). Tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest (CO2, NH3, CH4). Saba moodustub Päikese läheduses aurustumise tõttu. Komeetide mass on alla miljondiku Maa massist, nad ei põhjusta häireid planeetide liikumises, kuid planeedid nende liikumist mõjutavad. Üldiselt eemalduvad
Pikkus 400 meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. Kujult meenutavad voored leivapätsi. Voored on Eestis tavaliseks pinnavormiks. Eriti esinduslikud on voored Jõgeva maakonnas Vooremaal. Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Oosid koosnevad valdavalt liivast ning kruusast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitmete kilomeetriteni. Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3...200 meetrit. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa
üldisemalt võib nad jagada oruliustikeks ja mandriliustikeks. Mandriliustikud on suured jääkehad, mis katavad laialdasi alasid. Sellisteks on näiteks jääkilbid, mis katavad suuremat osa Gröönimaast ja Antarktisest. Liustikualune pinnamood ena-masti ei mõjuta oluliselt mandriliustike pinda, isegi teravad ebatasasused aluspinna reljeefis on tajutavad vaid väga sujuvate ebatasasustena liustiku pinnal. Mandriliustike paksus võib ulatuda mitmete kilomeetriteni. Mandriliustikud jaotatakse jääkilpideks ja jäämütsideks, neist jääkilbid on tunduvalt suuremad. Jääkilbi staatus ongi ainult kahel liustikul. Nendeks on Gröönimaa ja Antarktise jääkilbid. Antarktise jääkilbi suurim paksus ulatub ligikaudu 4300 meetrini. Jäämütsid on väikesed ja suhteliselt õhukesed jääkatted. Eristataks kiltmaade ja madalike jäämütse. Jäämüts on näiteks Islandi suurim liustik Vatnajökull.
meie ajaarvamise algul maailmalinn. Kogu linna ümbritsevas müüris oli 17 väravat. Nendest väljusid sirged sillutatud teed (kasutusel tänapäevani). Sajanditevanune pealinn oli oma ülesehituselt üsna kaootiline (vastupidi uutele hästi planeeritud provintsilinnadele), kuid kõveraid tänavaid katsid kiviplaadid, paljudes majades oli veevärk, kanalisatsioon ja keskküte. Rooma linna veega varustamiseks ehitati esimesed akveduktid juba 4. sajandil eKr, nende pikkus ulatus kümnete kilomeetriteni (pikim, 132 km, ehitati Kartaagosse). Kõige paremini on säilinud Lõuna-Prantsusmaal Nimesi'i linna lähedal asuv Pont-du- Gard, mis koosneb kolmekorruselisest kaaristust ja on ligi 49 m kõrge. Rooma riigis oli linnade ühiskondlik keskus foorum, kus peeti rahvakoosolekuid, peeti kohut jne. Seal asus ka palju tähtsaid ja suurejoonelisi rajatisi-templid, tribüünid, ausambad, võidukaared. Forum Romanum'i hoonetest oli üks tähtsamaid ümmargune Vesta tempel,
Zeusi kuju. Akropol- Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Akropol on siis kaljukünkale ehitatud kindlus. Ateena akropol. Akvedukt- veejuhtmed, mis toetusid orgude ja jõgede ületamise kohas kõrgetele kaaristutele. Need hämmastavad oma praktilisuse ja lihtsa iluga tänapäeva vaatajaidki. Advetuktide pikkus ulatus kümnete kilomeetriteni. Kõige paremini on säilinud Lõuna- Prantsusmaal nimesi linna lähedal asuv Pont-du-Gard, mis koosneb kolmekorrulisest kaaristust ja on ligi 49 m kõrge. Pont-du-Gard. Triumfikaar- Võidukaar. Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu- ehk triumfikaari. Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis monument. See kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarakaarelist väravaava. On ühe või kolme ümarkaarelise
Maa pikalaineline kiirgus, kuidas tekib? Pikalaineline kiirgus- soojuskiirgus, Maa õhkkonna ja aluspinna elektromagnetkiirgus vahemikus 4100 µm. Atmosfääri soojuskiirguse allikad on veeaur, süsinikdioksiid, osoon ja pilved. P. k. põhjustab atmosfääri soojenemist ja kasvuhooneeffekti. Maale tuleb LÜHILAINELINE ja LAHKUB PIKALAINELINE 2. Erinevad laamade kokkupõrke variandid Laam on litosfääri hiigelplokk, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete kilomeetriteni, püstsuunas mõnekümnest (ookeani põhjas) mõnesaja kilomeetrini (mandrite keskosas ja kõrgmägede all). 8 laama. liikumist põhjustavad astenosfääri ainese konvektsioonivoolud. - Laamade liikumine küljetsi- toimub Vaikses ookeanis, kus laam nihkub piki Põhja- Am laama transtormset murrangut. tekivad piki Põhja- Am laama piiri sügavad lõhed ja maavärinad. - Kahe mandrilise laama põrk- tekkinud Himaalaja; maavärinai, kivimid kuhjuvad
Suuruselt on asteroidid väiksemad kui planeetide kaaslased kuid nad on Maa tüüpi planeetide sarnased. Asteroidi nimetus tuleneb kreeka keelest ja tähendab tähesarnast. Kujult on asteroidid ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. Asteroidide kogumass on 0,1 Maa massi. Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. METEOORID Meteoorid ehk "langevad tähed "või lendtähed on kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad. Tegelikult võib meteoore näha igal ööl, kui on vaid selge ilm. Meteoorkeha tavaline suurus on millimeetri murdosast kuni sentimeetrini, massi poolest milligrammist kuni grammini. Helendama hakkavad meteoorid 100- 120 kilomeetri kõrgusel. Kui meteoorid jõuavad 80 kilomeetri piirimaile, siis tavaliselt on nad selleks
kuukesed. Esialgu on neid teada neli, kuid nende koguarvu hinnatakse kümnekonnale miljonile. Kuukesed on liiga väikesed, et neid ka kõige parematelt fotodelt otseselt näha, nad leiti iseloomulike, veidi propellerit meenutavate häirituste järgi, mille nad rõngast moodustavate osakeste paiknemisse tekitavad. Äsja avastatud kuukesed moodustavad vaheastme umbes sentimeetrist kümnekonna meetrini ulatuvate mõõtmetega rõnga osakeste ja mõnest kilomeetrist tuhandete kilomeetriteni küündivate läbimõõtudega kaaslaste vahel. Nii ühed kui teised koosnevad peamiselt vee-jääst. Juba pikemat aega vaieldakse selle üle, milliseid ümber Päikese tiirlevaid taevakehi võib planeetideks nimetada. Pärast äsjast avastust tekib sarnane küsimus Saturni puhul kui suur peab selle ümber tiirutav jäätükk siis ikkagi olema, et kanda kuu (kaaslase) nime? NASA automaatjaam Cassini on jäädvustanud hulgaliselt pilte Saturnist, sealhulgas on ka
piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. Suuruselt on asteroidid väiksemad kui planeetide kaaslased kuid nad on Maa tüüpi planeetide sarnased Kujult on asteroidid ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega.Asteroidide kogumass on 0,1 Maa massi. Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. METEOORID Meteoorid ehk "langevad tähed "või lendtähed on kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad. Meteoorkeha tavaline suurus on millimeetri murdosast kuni sentimeetrini, massi poolest milligrammist kuni grammini. Helendama hakkavad meteoorid 100- 120 kilomeetri kõrgusel. Kui meteoorid jõuavad 80 kilomeetri piirimaile, siis tavaliselt on nad selleks ajaks juba ära põlenud.
Asteroidivöö Asteroidid on väikesed Päikesesüsteemi kehad. Need koosnevad põhiliselt kivi ja metalli mineraalidest. Peavöö asub Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil, 2,3 kuni 4,9 astronoomilise ühiku kaugusel päikesest. Arvatavasti on see tekkinud Päikesesüsteemi algusaastatel, kui Jupiter oma suure gravitatsiooniga segas planeedi tekkimist. Asteroide võib leida igas suuruses, alates mikroskoopilisel tasandil kuni mitmete sadade kilomeetriteni välja. Suuremad asteroidid on liigitatud kääbus planeetide hulka. Asteroidivöö sisaldab üle miljoni asteroidi, mille diameeter on üle ühe kilomeetri. Asteroidid, mille suurus jääb 10 ja 0,0001 meetri vahele, kutsutakse meteoorkehadeks. Asteroidi grupid Asteroidid on peavöös jaotatud erinevatesse gruppidesse ja perekondadesse, sõltuvalt nende orbiitide iseärasustele. Asteroidkuud on asteroidid, mis tiirlevad ümber suurema asteroidi.
transiitmoreen - jää on oma liikumisel kaasa toonud o Moreene jagatakse ka tekkekoha jää tüübi järgi: otsmoreenid põhimoreen Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Oosid koosnevad valdavalt segakihilisest liivast ning kruusast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitmete kilomeetriteni. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3...200 meetrit. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa.
Maa massi) ehk palju tihedam. Neptuunil on teada 13 kaaslast. · Asteroidid - Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha , mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, kusjuures nende orbiidid on tihti väljavenitatud. Nende läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. · Komeedid udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad. Tuum koosneb tolmust ja gaasilistest ainetest (CO2, NH3, CH4). Saba moodustub Päikese läheduses aurustumise tõttu ja on seal ka suurimate mõõtmetega. Saba helendamist põhjustab valguse peegeldumine ja hajumine. Komeetide mass on alla miljondiku Maa massist. Nende orbiidid on tugevasti välja venitatud ja nad asuvad planeetide orbiitidega erinevate nurkade all.
magnetväli vahevöös, seega magnetdipool on planeedi tsentrist tugevasti nihutatud. Nagu teistel hiidplaneetidelgi on Neptuunil ringide süsteem. Tema teadaolevate kaaslaste arv on 14. Neptuun „voyager 2“ pildil. NASA, 1989, https://solarsystem.nasa.gov kaudu. Eesti kosmosebüroo kodulehekülg 11. ASTEROIDID Asteroidid on ümber Päikese elliptilistel orbiitidel tiirlevad väikesed kehad. Nende suurused on vahemikus mõnedest meetritest sadade kilomeetriteni. Avastatud asteroidide arv on üle 500 000. Eeldatakse, et Päikesesüsteemis võib eksisteerida üle miljoni objekti, mille läbimõõduga on suurem kui 1 km ja kümneid miljoneid objekte läbimõõduga üle 100 m. Ca 400 000 objektile on omistatud number, ca 18 000 omavad ametlikku nimetust. Suurimate asteroidide kuju on lähedane sfäärile gravitatsiooniliste jõudude tõttu. Ülejäänud on selleks liiga väikesed ja on ebaregulaarse kujuga. Kõige suurema asteroidi, Ceres’i,
NOx-st. Põhiküsimus on: millal nimetada vihma happeliseks ? Tavalise, puhta loodusliku vihma pH = 5,7 (CO2 lahustumise tõttu õhu niiskuses). Kui pH < 5,6, siis see tähendab juba inimtegevuse mõju vihmale. SO2 on vees rohkem lahustuv kui CO2. Happevihm võib tekkida otse HCl ning väävelhappe hägust. Aga enamus sellest pärineb happelistest gaasidest: Happevihmade leviala on mõnesajast kilomeetrist kuni tuhandete kilomeetriteni. Happevihmade kahjulikud efektid on järgmised: otsene fütotoksilisus, mis on tingitud hapete kõrgendatud kontsentratsioonidest fütotoksilisus, mis pärineb happelistest gaasidest, eriti SO2 ning NOx-st; kaudne fütotoksilisus, näiteks Al3+ vabastamine pinnasest; tundlike metsade hävimine; järvede hapestumine ning sellega kaasnevad efektid järvede taimedele ning loomadele; korrosioon. Eriti tundlik on lubjakivi:
Maa pikalaineline kiirgus, kuidas tekib? Pikalaineline kiirgus- soojuskiirgus, Maa õhkkonna ja aluspinna elektromagnetkiirgus vahemikus 4100 µm. Atmosfääri soojuskiirguse allikad on veeaur, süsinikdioksiid, osoon ja pilved. P. k. põhjustab atmosfääri soojenemist ja kasvuhooneeffekti. Erinevad laamade kokkupõrke variandid - Laam on litosfääri hiigelplokk, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete kilomeetriteni, püstsuunas mõnekümnest (ookeani põhjas) mõnesaja kilomeetrini (mandrite keskosas ja kõrgmägede all). Enamik tänapäeva kaheksast suurest laamast hõlmab nii mandrilist kui ka ookeanilist maakoort, ainult Vaikse ookeani laam on tervikuna ookeaniline. Laamad piirnevad murrangu e. riftivönditega. liikumist põhjustavad astenosfääri ainese konvektsioonivoolud. - Laamade liikumine küljetsi- toimub Vaikses ookeanis, kus laam nihkub piki Põhja- Am laama transtormset murrangut
molekulaarstruktuuride lõhustumine. Väikesed kiirgusdoosid aktiviseerivad mikroorganismide elutegevust, dooside suurenedes tekib pärilikke muutusi ja edasi juba pataloogilisi muutusi, mis viivad raku hävimiseni. Kiiritust kasutatakse meditsiinis, põllumajanduses ja tööstuses. 5) Raadiolained: Raadiolained on elektromagneetilised lained ja suhteliselt suure lainepikkusega (alates mõnest millimeetrist kuni kilomeetriteni) ja sagedusega (30 tuhat kuni 300 miljardit Hz). Lühi ja ultralühilainete läbimisel keskkonnast tekib selles ülikõrgsagedusega vahelduvvool. Elektromagnetilises väljas muutub elektrienergia aga soojuseks. Kõrge intensiivsusega elektromagnetilises väljas hävivad mikroorganismid kiiresti, mille oluliseks põhjuseks on soojusefekt. Kuna kuumutamise aeg on lühike võrreldes steriliseerimisega autoklaavis, siis
· õhurõhk kasvab kiiresti gradienttuule kiirusest 3-5 km Maksimumarengus Az kõrgusel · Õhurõhk püsib keskosas Kui antitsüklonil on isobaarid muutumatuna · Ulatub vähemalt 3,5-4 km ringikujulised, liigub see suurima kõrguseni õhurõhu tõusu suunas · Läbimõõt võib ulatuda tuhandete kilomeetriteni Kõrgeim registreeritud õhurõhk Lagunev Az 1083,8 mb 31.12.1968.a. Agata · Õhurõhu langus järvel Siberis Õhumassid · Pikemat aega kindlates aluspinna- ja kiirgustingimustes seisnud õhk omandab sarnased meteoroloogilised omadused (temperatuur, niiskus)- formeerub õhumass · Erinevate omadustega õhumasside kitsast eraldusvööndit nim. frondiks
H2SO4, mis pärinevad happelistest gaasidest SO2-st ja NOx-st. Põhiküsimus on: millal nimetada vihma happeliseks ? Tavalise, puhta loodusliku vihma pH = 5,7 (CO2 lahustumise tõttu õhu niiskuses). Kui pH < 5,6, siis see tähendab juba inimtegevuse mõju vihmale. SO2 on vees rohkem lahustuv kui CO2. Happevihm võib tekkida otse HCl ning väävelhappe hägust. Aga enamus sellest pärineb happelistest gaasidest: Happevihmade leviala on mõnesajast kilomeetrist kuni tuhandete kilomeetriteni. Happevihmade kahjulikud efektid on järgmised: otsene fütotoksilisus, mis on tingitud hapete kõrgendatud kontsentratsioonidest fütotoksilisus, mis pärineb happelistest gaasidest, eriti SO2 ning NOx-st; kaudne fütotoksilisus, näiteks Al3+ vabastamine pinnasest; tundlike metsade hävimine; järvede hapestumine ning sellega kaasnevad efektid järvede taimedele ning loomadele; korrosioon. Eriti tundlik on lubjakivi: nähtavuse halvenemine, mis on tingitud sulfaatide
positiivne pinnavorm. F 1. Maa pikalaineline kiirgus, kuidas tekib? Pikalaineline kiirgus- soojuskiirgus, Maa õhkkonna ja aluspinna elektromagnetkiirgus vahemikus 4100 µm. Atmosfääri soojuskiirguse allikad on veeaur, süsinikdioksiid, osoon ja pilved. P. k. põhjustab atmosfääri soojenemist ja kasvuhooneeffekti. 2. Erinevad laamade kokkupõrke variandid Laam on litosfääri hiigelplokk, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete kilomeetriteni, püstsuunas mõnekümnest (ookeani põhjas) mõnesaja kilomeetrini (mandrite keskosas ja kõrgmägede all). Enamik tänapäeva kaheksast suurest laamast hõlmab nii mandrilist kui ka ookeanilist maakoort, ainult Vaikse ookeani laam on tervikuna ookeaniline. Laamad piirnevad murrangu e. riftivönditega. liikumist põhjustavad astenosfääri ainese konvektsioonivoolud. - Laamade liikumine küljetsi- toimub Vaikses ookeanis, kus laam nihkub piki Põhja- Am laama transtormset murrangut
Saaki võib lugeda heaks, kui kala püüavad 5% söödetud õngedest (vt. joonis 8) . /Eesti Kalandus 1991 nr. 8, lk. 4/ 21 10.2 Põhjajadaõng Põhjaõnge kasutatakse põhjalt toituvate kalade püügiks. Neile on iseloomulikud lühikesed 0,3-0,8 m pikkused lipsud, tänu millele on lihtne püüki mehaniseerida. Jada ankurdatakse otstest. Õngekonksude arv ühes jadas võib ulatuda 2000 kilomeetrini, aga jada pikkus kümnete kilomeetriteni (vt. joonis 9). /Eesti Kalandus 1991 nr. 8, lk. 4/ Joonis 9 põhjajadaõng 22 Kokkuvõte Lubatud õngpüüniseid on Eestis kolmteist. Alustades kõige lihtsamast ehk lihtkäsiõngest ja lõpetades keerulisemate õngejadadega. Mõned neist vajavad omakorda kalapüügiluba, teised aga mitte
Usutakse, et Oorti pilv ümbritseb Päikesesüsteemi igast küljest ning sisaldab miljardeid komeete. 4.1. Asteroidid Tihtipeale peetakse asteroide Päikesesüsteemi moodudtumisest järele jäänud prahiks, aga tegelikult võivad nad meile planeetidevahelise keskkonna ajaloost üsnagi palju jutustada. Asteroidid on taevakehad, mis koosnevad kivimitest ja metallilistest ainetest ning mille läbimõõt ulatub mõnest meetrist sadade kilomeetriteni. Enamik neist tiirleb ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahel. Seda ala nimetatakse asteroidide vööks. On ka asteroide, mille orbiit ristub Maa omaga, mistõttu võivad nad Maaga kokku põrgata. Praeguseks on kataloogi kantud umbes 400 00 asteroidi ja 14 000 nendest on saanud omale ka nime. Tänapäeval ollakse üksmeelel, et asteroidid tekkisid ja tekivad kamakatest, mis pole saanud võimalust korralikuks planeediks koonduda.
Suuruselt on asteroidid väiksemad kui planeetide kaaslased kuid nad on Maa tüüpi planeetide sarnased. Asteroidi nimetus tuleneb kreeka keelest ja tähendab tähesarnast. Kujult on asteroidid ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. Asteroidide kogumass on 0,1 Maa massi. Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. METEORIIDID Meteoriitideks nimetatakse neid kehasid siis, kui mõni neist on piisavalt suur selleks, et atmosfääris mitte täielikult aurustuda. Et "taevakivitükikesest" saaks meteoriit peab see kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Üle 90% leidub meteoriidi keemilises koostises rauda, hapnikku, räni ja mangaani. Vähemal määral sisaldub neis ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi. Kui Maale langeva meteoriidi mass on üle 100 tonni tekib põrkel maapinnaga
graniit, gneiss, kvartsiit. 24. Sufisioon. Devoni liivakivide alumisel, füüsikaline väljakanne, moodustavad voolukoridori. Lõuna-Eestis. 25. Mis on oos? Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Oosid koosnevad valdavalt segakihilisest liivast ning kruusast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitmete kilomeetriteni. Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3...200 meetrit. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad savi ja aleuriit
a. pinnakate.Aluskord-öeldakse et see on kristalliline,nendeks on siis graniit,gneiss,kvartsiit. *Sufisioon Devoni liivakivide alumisel,füüsikaline väljakanne,moodustavad voolukoridori.Lõuna-Eestis *(7) Mis on oos? Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Oosid koosnevad valdavalt segakihilisest liivast ning kruusast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitmete kilomeetriteni. Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3...200 meetrit. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa.
ehk satelliidigeomeetria. Satelliidigeomeetriat hinnatakse GDOP (Geomedric Dilution of Precision) skaala abil. Mida kaugemal üksteisest on satelliidid ning mida ühtlasemalt on nad taevalaotusel jaotunud, seda väiksem on GDOP väärtus ning seda täpsem tulemus.Üheks veaallikaks on ka kasutajate endi poolt põhjustatud vead näiteks viga koordinaatide sisestamisel ning ka seirejaamades tekkinud arvutite tööst tulenevad vead. Vea suurus võib ulatud ühest meetrist sadade kilomeetriteni Eelmainitud veaallikate tüüpväärtused meetrites on järgmised: satelliidi kellavead 1msatelliidi orbiidivead 1mvastuvõtja vead 2miono- ja troposfääri mõju 4mpiiratud kasutatavus (S/A) 30msatelliitide kauguse mõõtmise summaarne viga (ilma S/A-ta) 5-10m . GPS-i kasutus igapäeva elus GPS vastuvõtja peamiseks ülesandeks on vastu võtta satelliitide poolt saadetud infot, mille abil on võimalik oma asukoht välja arvutada. Peale
Suuruselt on asteroidid väiksemad kui planeetide kaaslased kuid nad on Maa tüüpi planeetide sarnased. Asteroidi nimetus tuleneb kreeka keelest ja tähendab tähesarnast. Kujult on asteroidid ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. Asteroidide kogumass on 0,1 Maa massi. Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. (6) · METEOORID Meteoorid ehk "langevad tähed "või lendtähed on kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad. Tegelikult võib meteoore näha igal ööl, kui on vaid selge ilm. Meteoorkeha tavaline suurus on millimeetri murdosast kuni sentimeetrini, massi poolest milligrammist kuni grammini. Helendama hakkavad meteoorid 100- 120 kilomeetri kõrgusel. Kui meteoorid jõuavad 80 kilomeetri
Geoloogilised protsessid ise on jätnud need sellisesse tasakaaluseisundisse. Seepärast võivad mõnikord tühisemadki muutused põhjustada pinnasemasside tasakaalu kaotust. Tehisnõlvade projekteerimisel peab nõlva kuju valima sellise, et tema püsivus oleks tagatud. Teisest küljest liigne varu (liiga lame nõlv) põhjustab suuri ülekulutusi. Sageli on teetammide ja -süvendite ning kanalite puhul tegemist ehitistega, mille pikkus ulatub kümnete kilomeetriteni ja pinnase teisaldamise maht on väga suur. Selliste ehitiste puhul osutub nõlva püsivuse õige prognoosimine põhiliseks teguriks ehitusmaksumuse kujunemisele. Nõlva püsivuse tagamine on oluline karjääride, tootmisjääkide hoidlate, prügimägede ja sadamarajatiste projekteerimisel. Olenevalt pinnase omadustest ja nõlva kujust võib nõlva purunemine toimuda mitmel viisil. Nõlvast võivad eralduda üksikud pragudega eraldatud plokid, võib
Komeet Komeedi tuum on prügine lumekamakas, mida ümbritseb gaasi- ja tolmupilv. Enamiku komeetide tuum on väike- läbimõõt umbes 10 kilomeetrit. Gaasi- ja tolmupilv võib olla aga sama suur kui Jupiter. Komeedi gaasi- ja tolmupilv ning saba helendavad, kuigi ise nad valgust ei kiirga. Komeedi tolm koosneb peamiselt süsinikust ja ränist, gaasiks on veeaur. Päikesekiirguse mõjul aurustuvad komeedi tuumast väljuvad tohutud vesinikupilved, mille läbimõõt ulatub kümnete miljonite kilomeetriteni. Enamiku ajast oma teekonnal ümber Päikese komeedi tuumal saba ei ole. Päikese lähenedes hakkab komeet soojenema, lumi aurustub ning kosmosesse lendub gaas ja tolm. Päikesevalgus ja -tuul kihutavad gaasi ja tolmu kaheks sabaks- valkjaks tolmsabaks ja siniseks gaassabaks (vt joonis 18). Mõlemad on alati suunatud Päikesest eemale. (1:30-31) Komeedid ilmuvad enamasti ootamatult, korduvalt nähtavaid, nn. Perioodilisi komeete on teada ainult mõnikümmend
19 Asteroidi nimetus tuleneb kreeka keelest ja tähendab tähesarnast. Kujult on asteroidid ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. Asteroidide kogumass on 0,1 Maa massi. Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. (Allikad 4, 5, 6, 8, 10) 5.2. Meteoorid Meteoorid ehk "langevad tähed "või lendtähed on kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad. Tegelikult võib meteoore näha igal ööl, kui on vaid selge ilm. (Allikad 4, 5, 7, 8, 10) Meteoorkeha tavaline suurus on millimeetri murdosast kuni sentimeetrini, massi poolest milligrammist kuni grammini. Helendama hakkavad meteoorid 100- 120 kilomeetri kõrgusel.
suure niiskusesisaldusega õhu, mis põhjustab tugevaid sademeid. Talveperioodil on asi vastupidine, maa on külmem kui meri, mistõttu puhuvad tuuled merele, jättes talveperioodil mussoonkliimaga alad sademeist ilma. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia. Jugavoolud Jugavoolu all mõeldakse tavaliselt tugeva tuulega kitsaid alasid troposfääri ülaosas ja stratosfääri alaosas. Jugavoolud on mõne km paksused, kuid pikkus küünib kuni kümnete tuhandete kilomeetriteni ning õhu liikumise kiirus jugavoolu teljes maksimaalselt 700 km/h, tavaliselt aga 100-300 km/h. Maapealne vaatleja võib visuaalselt jugavoolu aimata teatud pilvede järgi, mis tekivad jugavoolu tsüklonaalsel poolel. Pilved kuuluvad ülemiste ja keskmiste pilvede hulka ja on väga kiiresti muutuvad välimusega. Jugavool tekib väga erinevate omadustega õhumasside
puhkudel seostatakse tuule geoloogilise tegevusega, lössi Eestis ei esine. Korrasioon-tuule ihuv tegevus 18. Mis on oos? Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Oosid koosnevad valdavalt segakihilisest liivast ning kruusast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitmete kilomeetriteni. Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3...200 meetrit. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu
lavastatud Tammsaare teoseid.A.H.Tammsaare on eesti armastatuim proosakirjanik. A.H. Tammsaare (kodanikunimega Anton Hansen) sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Järavamaal, Albu vallas, üksikul väljamäel Põhja-Tammsaare talus. Tammsaare on pärit lüürilise ning maalilise loodusega paigast, seega tema loodusetundmise alused pärinevad just tema lapsepõlvekodust. Tema kodukanti kaunistasid sood, mis mõnes suunas võisid isegi kümnete kilomeetriteni ulatuda. Sealset loodust iseloomustas karm ilm, põhjamaine suursugusus, mis vastuvõtlikule inimese jätab sügava mulje. Tammsaare oli peres neljas laps vanemate kümnest lapsest. Kõik lapsed olid rakendatud tööle, esialgu karjas, hiljem põllutöödel ning muudel suurematel talutöödel. Noorukina omandas Anton isakodus austuse- ja lugupidamise talupoja raske, kuid austusväärse ja ühiskonnale hädavajaliku töö vastu
magnetiline poolus, mis on täiesti ebareaalne. Lihtsam on seda seletada faktiga et kontinendid on muutnud oma orienteeritust ja asukohta püsivate geograafiliste ning magnetiliste pooluste suhtes. 91. Litosfääri laamad (suuremate laamade arv) ja nende triiv. Triivi mehhanism konvektsioonvoolud. Laamade piirid ja nende tüübid. Laam on litosfääri hiigelplokk, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete kilomeetriteni, püstsuunas mõnekümnest ( ookeani põhjas) mõnesaja kilomeetrini( mandrite keskosas ja kõrgmägede all). Laamad: 7 suurt(üle 100 milj km2) 8 keskmist ja 20 väikest. Laamadevahelisel piiridel avaldub Maa sisejõuduse aktiivne tegevus: vulkanism, tugevad maavärninad, maakoore nihked, murrangud ja kurrutused. Laamade piirid: lahknev serv, põrkeserv, nihkeserv 92. Lahknemispiir ookeani keskahelik ja selle struktuurid. Teljerift ja transformsed murrangud. Ookeani
Samas ei tohi unustada, et lisaks tõusvatele õhuvooludele on ka laskuvad õhuvoolud (vastupidine tõusvale). See tähendab, et kõrged saasteainete kontsentratsioonid võivad tekkida saasteallikast oluliselt kaugemal. Õhk tõuseb koos saasteainetega kõrgematesse õhukihtidesse ja hiljem õhk jahtub kusalgi saasteallikast eemal, tuues saaste alumistesse õhukihtidesse (Maasikmets 2004: 12). Horisontaalsuunalised õhuvoolud on väga ulatuslikud, nende pikkus võib ulatuda tuhandete kilomeetriteni. Horisontaalsed õhuliikumised on äärmiselt olulised- nad segavad 13 Maa eri paikade õhku. Näiteks, nad kannavad lõunapoolkera õhku põhjapoolkerale ja vastupidi, aga toovad ka läänepoolkeralt õhku idapoolkerale ja vastupidi. Niisugused suuremastaabilised õhuvoolud moodustavad atmosfääri üldise ehk globaalse tsirkulatsiooni (Jürisaar 2011: 68). Õhu liikumine sellisel kujul võimaldab ka saaste liikumist üle maailma
Sageli on pingete kontsentreerumine koormuse keskosas. 2- juhul, kui ja sin=cos. teetammide ja -süvendite ning kanalite puhul tegemist ehitistega, mille enamkokkusurutav on alumine kiht, pinged koormatud ala keskkoha all 4.3 Vundamendi aluse pinnase piirseisund Piirseisundi tekkimine, pikkus ulatub kümnete kilomeetriteni ja pinnase teisaldamise maht on vähenevad ja väljapool koormatud ala suurenevad. Ülemine jäigem kiht see tähendab vundamendi aluse purunemine võib olenevalt pinnase väga suur. Nõlva püsivuse tagamine on oluline karjääride, tootmisjääkide nagu plaat kannab jõu koormusest kaugemale. Pinge leidmiseks omadustest toimuda erineval viisil. Eristatakse üldist lihet, kohalikku lihet hoidlate, prügimägede ja sadamakaide projekteerimisel
Geoloogilised protsessid ise on jätnud need sellisesse tasakaaluseisundisse. Seepärast võivad mõnikord tühisemadki muutused põhjustada pinnasemasside tasakaalu kaotust. Tehisnõlvade projekteerimisel peab nõlva kuju valima sellise, et tema püsivus oleks tagatud. Teisest küljest liigne varu (liiga lame nõlv) põhjustab suuri ülekulutusi. Sageli on teetammide ja -süvendite ning kanalite puhul tegemist ehitistega, mille pikkus ulatub kümnete kilomeetriteni ja pinnase teisaldamise maht on väga suur. Selliste ehitiste puhul osutub nõlva püsivuse õige prognoosimine põhiliseks teguriks ehitusmaksumuse kujunemisele. Nõlva püsivuse tagamine on oluline karjääride, tootmisjääkide hoidlate, prügimägede ja sadamarajatiste projekteerimisel. Olenevalt pinnase omadustest ja nõlva kujust võib nõlva purunemine toimuda mitmel viisil. Nõlvast võivad eralduda
tiline tähtsus. Suurte materjalivoogude teenindamise seisukohalt on sadamatel täita ülioluline roll. Sadamatel on oma mõjualad ehk tagamaad (hinterland), mis võivad ulatuda mõnest kilo- meetrist sadade ja tuhandete kilomeetriteni. Mõjuala suurus sõltub ühtaegu nii geograailistest, majandusgeograailistest kui ka poliitilistest teguritest. Mõjuala suurus ja selle mõju sõltuvad paik- konna kliimast, ümbritseva piirkonna elanikkonna suurusest ja paiknemisest, loodusressursside olemasolust ja nende kvaliteedist, tootmise struktuurist ja mahust ning sadamat ümbritseva piir-
annaabi.ee 
