Kõrgustikule iseloomulikud suurepinnalised moreenitasandikud on lainjad, nende 2- 3°-sed maapinna kalded on põhjustatud moreeni ebaühtlasest paksusest ja aluspinna ebatasasustest. Enamasti on 2-4m kõrgused ,,lained" orienteeritud liustikujää liikumise suunas. Peale lõunasihiliste laineharjade on kõrgustiku loodeosas Suure-Jaani ja idanõlval Tarvastu, Riidaja, Leebiku ning Suislepa ümbruses jää voolinud moreenist madalaid voori. Maastikupildis need 8-10 m kõrged ja vaevalt kilomeetripikkused laugenõlvalised põllustatud künnised eriti pilku ei köida. Nad asuvad üksteisest eemal ja nende vahel ei ole nii selgepiirilisi märgi nõgusid nagu Vooremaal. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 220-221 Sakala kõrgustiku veestik Veestiku moodustavad peale eelkirjeldatud orustikus voolavate jõgede ja ojadele Sakalale iseloomulikud orujärved. Peale eelmärgitud järvede (Õisu, Veisjärv, Viljandi, Karula
rõngassaarestik. Need olid esimesed saared Hiiumaa praegusel kohal ja mainitud sajad miljonid aastad teevad Hiiumaast ühe maailma vanima saare. Raske on leida Eestis looduslikult mitmekesisemat paika, kui seda on Hiiu saar. Maastikutüübid ja -pildid vahelduvad suisa peadpööritava kiirusega. Olles ühtviisi kaunid ja miniatuursed, põimuvad nad omavahel kokku just täpselt selleks, et teha Hiiumaast Hiiumaa. Suviti meelitavad pea kõiki kilomeetripikkused liivarannad Tahkuna ja Kõpu poolsaarel. Hiiumaale on teda ümbritsevad väikesaared nagu värvikirevad pärlid kauni naise kaelas. Üle kahesaja saare ja saarekese hulka kuulub hiljuti merest tõusnud, veel taimestumata, kuid ka suuremaid metsaseid saari. Tänu ümbritsevale merele on Hiiumaa kliima teistsugusem kui Mandri-Eestis. Päikese-paistelisi ilmu on rohkem ja vihma vähem 3 Loodusgeograafiline ülevaade Hiiumaa on suuruselt (989 km²) teine saar Eestis Saaremaa järel