Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kiletiivaline" - 3 õppematerjali

Kiletiivalised
12
ppt

Kiletiivalised

Kiletiivalistel on tagakeha tipus muneti, mis vahel on ühendatud mürginäärmega ning kujunenud mürgiastlaks. Kiletiivaliste jaotus kehaehituse alusel Pidevkehalised (Symphyta) Munetilised (Parasitica) Astlalised (Aculeata) Eluviis Paljud elavad puidus. Mitmed liigid on putukate või teiste lülijalgsete parasiidid. Nad elavad peredena. Pesa hoitakse puhtana. Vastsetele tuuakse toitu. Huvitavaid fakte Suurim kiletiivaline on 6 cm pikk Scolia capitata, väikseim Alaptus magnanimus pikkusega 0,21mm. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Kiletiivalised http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/kiletiiv alised.htm Tänan vaatamast!

Bioloogia → Bioloogia
24 allalaadimist
Müüriherilane
4
docx

Müüriherilane

Müüriherilased on musta-kollasetriibulised. Nad ehitavad enda pesa tavaliselt kiviseinte või saviste nõlvade lõunapoolsetele külgedele. Tavaliselt näeme kõrvuti mitmeid müüriherilaste ehitatud torukesi ja herilasigi on üheskoos palju. Siiski on müürile tehtud pesatorud nagu üksikud korterid suurlinna hiigelmajas, kus naaber ei tunne naabrit. Ühiskondlikku eluviisi müüriherilased ei tunnista - igaüks on väljas vaid enda eest. Üldiselt kiletiivalistest Suurim kiletiivaline on 6 cm pikk Jaava saarel elav odaherilane, kõige väiksem on munakireslane pikkusega 0,21 mm. Viimane on üldse kõige pisem putukas. Peas on neil tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni. Peas asub ka paar liitsilmi ja 3 lihtsilma, kuid mõned sipelgad on täiesti pimedad. Osadel kiletiivaliste sugukondadel on kaks paari kilejaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad. Enamikul liikidel võib tiibadel näha väikest tumedat tiivatäppi, mis annab tiibadele

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
Kiletiivalised
10
pptx

Kiletiivalised

iivalised Ki let Fred Kasela Märjamaa Gümnaasium VIII-c klass 2009 Üldtunnused Nime saanud kahe kileja tiivapaari järgi Tagakeha tipus muneti Muneti on ühendatud mürginäärmega ­ mürgiastel Ees ja tagatiivad on omavahel ühendatud Maailmas on umbkaudu 150 000 liiki Veel infot Suurim kiletiivaline on 6cm pikk Jaava saarel elav odaherilane Väikseim on munakireslane pikkusega 0,21mm Kiletiivaliste suised on haukamis või libamistüüpi Peas on tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni Jalad on enamasti lihtsad jooksujalad Erinevaid Liike Puiduvaablane Võrgendivaablane Lehetäivamplane Click to edit Master text styles Käguvamplane Second level Munakireslased Third level

Bioloogia → Bioloogia
25 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun