varahommikul või õhtul. Istutamiseks tehakse käega juurte pikkusest sügavam auk. Taime juured asetatakse auku nii, et juurekael jääks maapinnaga tasa. Ühe käega hoitakse taime, teisega raputatkse auku mulda (umbes poolestsaadik) ja surutakse juurte alumise osa vastu. Seejärel täidetakse mullaga kogu auk ja mõlema käega surutakse tihedalt muld kinni nii, et kergel sikutamisel lehtedest taim ei tule mullast välja. · Maasika viljelusviisidest on levinud põhu- ja musta kilemultsiga kasvatamine, vähe on levinud kiletunnelites ja kasvuhoones kasvatamine. · Istutusmaterjalist on levinud paljasjuursed ja kassetitaimed. Kassetitaimede kasvamaminek on üldiselt parem. Pakkuma on hakatud ka maasika frigotaimi. Frigotaimed on lühemat või pikemat aega külmhoidlas (-2°C juures) hoitud taimed, mis annavad juba 60 päeva pärast istutamist saaki. Saagi suurus oleneb taimede risoomi läbimõõdust, mida suurem see on, seda rohkem õisikuid
sort, siis külmakahjustused mais väga suurt kahju sel aastal ei tekitanud. Kuna möödunud aastal ei olnud paksu lund, ega ka õigeid külmasid talvel, siis ka maasikataimed ei saanud külmakahjustusi. Aprilli lõpus, mai alguses eemaldasin rehaga, kui ka käsitsi istandikust kuivanud lehed. Pärast lehtede riisumist ja nende põletamist alustasin mai lõpul väetamisega. Noorte lehtede ilmumisel, enne õienuppude avamist pritsisin taimi decis 2,5 lahusega. Kuna põld on rajatud kilemultsiga, siis rea vahesid niidan muruniidukiga, kuni saagi valmimiseni, sest maasikate valmimise ajal ei ole soovitatav vahesid niita, kuna niiduki alt võib sattuda niidetud hein maasikale ja siis pole maasikas enam kvaliteetne. Maasika saak oli sel aastal keskpärane, kuna vihma puudust ei olnud, kuigi samas oleks päikest võinud rohkem olla. Eelmisel aastal on olnud vajadus kastmisele, mida tegin vihmutite abil. Peale saagi lõppemist, kui
Peenestatud männikoort kasutatakse eelkõige ilutaimepeenarde multsimiseks, kuna kvaliteetne männikooremults on ühtlasi ka dekoratiivne. Haljastuses kasutatakse ka peenefraktsioonilist graniidikillustikku või jämedat kruusa. Puukoor sobib rohkem maa-, killustik linnatingimustesse. Kilemultsi kasutamine on Eestis levinud maasikakasvatuses. Kilemultsil valmib saak varem ja see võimaldab saada kõrgemat hinda. Samas ei ole võimalik kilemultsiga istandust harida ja see tingib alates 3. saagiaastast viljade suuruse vähenemise. Samuti on kilemultsi kasutamisel raske tõrjuda kedriklesta. Seetõttu on viimasel ajal hakatud uurimuste alusel pooldama põhumultsi, mis põletatakse koos maasika niidetud lehtedega kohe pärast saagi koristust. Põletamisel mulda sattuv tuhk toimib siis väetisena. Niidetud rohtu kasutatakse multsina maasikakasvatuses ja ka mujal integreeritud- ja ökoloogilises marjakasvatuses
annaabi.ee 
