Roosõieline poolvarju redis, porgand, peet, Istutatakse aprillist kuni kasutatakse kilemultsi Peale saagi koristamist juunini ja juulist kuni Hästi arenenud Ei talu seisvat vett petersell Võimalik katta veel põhu võib lehed maha lõigata augusti alguseni
Hea kastmisväetis on kaltsiumnitraat. Vesilahuse kontsentratsioon on 0,1-0,2% Pritsimiseks kasutatakse 1,0% vesilahuseid. Juurevälise väetamise efektiivsus on suurem, kui väetisi manustada pilves ilmaga või õhtutundidel. Pritsida võib mitu korda 7-10 päevaete vahedega. Suve teisel poolel ei tohiks lämmastikurikkaid väetisi kasutada. Maheviljeluses väetatakse musta sõstart kodusõnnikuga, seda laotakse reavahedesse. Väetised: Monterra, Biolan, Algomine öko. Kilemultsi kasutamise korral tuleks eelistada leheväetamist. Põõsaste kasvu ergutamiseks võiks kevadel anda lehe kaudu Allgrow', Bioplasma, Humistari või virtsa vesiahust. Kaltsiumipuuduse korral tuleks kasutada puutuhka või lupja. Tabel 6 lk 42 8. Taimekaitsetööd mehaaniline + keemiline Esmatähtis on ennetav tõrje. (terve istutusmaterjal, sortide mitmekesisus, põõsaste harvendus- ja noorenduslõikus, kasulikele röövputukatele elupaikade loomine)
5) taimede varustamine orgaanilise väetisega, 6) mulla mikroorganismide tegevuse intensiivistamine. Multsikihi paksus varieerub sõltuvalt materjali õhulisusest 10-30 cm-ni. Peenestatud männikoort kasutatakse eelkõige ilutaimepeenarde multsimiseks, kuna kvaliteetne männikooremults on ühtlasi ka dekoratiivne. Haljastuses kasutatakse ka peenefraktsioonilist graniidikillustikku või jämedat kruusa. Puukoor sobib rohkem maa-, killustik linnatingimustesse. Kilemultsi kasutamine on Eestis levinud maasikakasvatuses. Kilemultsil valmib saak varem ja see võimaldab saada kõrgemat hinda. Samas ei ole võimalik kilemultsiga istandust harida ja see tingib alates 3. saagiaastast viljade suuruse vähenemise. Samuti on kilemultsi kasutamisel raske tõrjuda kedriklesta. Seetõttu on viimasel ajal hakatud uurimuste alusel pooldama põhumultsi, mis põletatakse koos maasika niidetud lehtedega kohe pärast saagi koristust. Põletamisel mulda sattuv
vajab liiga palju voolu. Veelgi eksootilisemad meetodid nagu laserid, UV kiirgus ja kiiritamine on olnud päevakorral, kuid osutunud liiga ohtlikuks, kalliks farmis kasutamiseks või on läinud vastuollu mahepõllumajanduse põhimõtetega. Mults - teiste kultuuride kasvatamine põhikultuuri vahel (all) - taimede vahed võib katta ka põhk või siis näiteks lambasõnnik maasikate vahele - saab kasutada ka kilemultsi vms materjale, näiteks tehakse looduslikest materjalidest multsimaterjale, mis mulda kündes lagunevad ja ei tekita seega mingeid probleeme Bioloogiline tõrje - looduslike vaenlaste kasutamine umbrohutõrjel - piirdub vaid mitmeaastaste taimedega madala väärtustega maadel nagu karjamaadel ja metsades - bioloogiline tõrje pole olnud tõhus kiiresti arenevate üheaastaste umbrohtude tõrjel Putukad peamine biotõrje vahend maapealsete umbrohtude tõrjel
annaabi.ee 
