Tundlatest ülalpool asub laup. Pea väljaveninud esiotsa kinnituvad suised, mis pistesääskedel on kujunenud pikaks londiks, mis emasloomadel on vere imemiseks. Londi alusel, pea lähedale kinnituvad kobijad, mis isasloomadel ja kõigil hallsääskedel on pikad, peaaegu londi pikkused. Teistel liikidel jäävad aga kobijad londist lühemaks (Remm, 1954). B. Rindmik Rindmiku pealispind katab seljakilp (skuutum). Rindmiku küljed on kaetud väiksemate kilbistega (pleuradega). Külgedel asetsevad ka hingamisavad (stigmad) (Remm, 1954). Rindmikule kinnituvad tiivad, ning kolm paari jalgu. Ees-, kesk- ja tagajalad. Iga jalg koosneb puusast, säärest, reiest ja 5-lülilistest käppadest (Remm, 1954). C. Tagakeha Tagakeha on pistesääskedel pikk ja silindriline, mis koosneb 10 lülist. 2 viimast lüli on tugevasti muutunud ja täidavad erilisi ülesandeid sääskede suguelus. Kaks viimast moodustavad sigitid
Vastsed on taimetoidulised (päriskonnalised) või röövtoidulised (osa sabakonnalisi), enamasti veelise eluviisiga. Paljudel sabakonnalistel esineb neoteenia ehk vastsesigimine – nad ei moondu looduses kunagi, vaid sigivad vastsetena. Roomajate iseloomulikud tunnused: Kõigusoojased, kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida. Nahk on sarvestunud, kaetud soomuste ja kilbistega. Kui jäsemed eksisteerivad, on need paarilised ja viievarbalised. Kopsud on olemas. Süda kolmeosaline, krokodillidel neljaosaline. Amnioodid (loodetel on sisemine lootekest – veekest ehk amnion). Munad on kaetud nahkse või lubjastunud kestaga (erandiks ovovivipaarsed ehk munaspoegijatest roomajad – näiteks rästik, arusisalik). Röövtoidulised või taimetoidulised (osad iguaanid, kilpkonnad).
Et tähnikvesilik on seotud metsadega, siis vähendab metsade maharaiumine ta arvukust. Seetõttu kuulub ta looduskaitse alla. 27 Roomajad Roomajad on esimesed tõelised maismaa - selgroogsed. Neid iseloomustab sigimine kuivalmunade abil, hingamine ainult kopsuga õhu sissehingamise teel, hästiarenenud hingamisteed ja sarvsoomuste või -kilbistega kaetud nahk. Roomajatel on erinevalt kahepaiksetest südame vatsakeste ebatäielik või täielik vahesein. Nende liikuvus suureneb, sellega aga kaasneb jäsemete vöötmete tugevnemine, pea liikuvus suureneb ning selgroog eristub kaela-, rinna-, nimme-, ristluu ja sabapiirkonnaks. Roomajate kolju liigestub, erinevalt teistest selgroogsetest (v.a. linnud), ühe liigesepõuda varal. Õlavöötmes on neil omapärane katteluu - pealisrinnaluu
annaabi.ee 
