,,purskkaev"-pissuaar, andis esemele uue kunstiteosena. ,,purskkaev"-pissuaar, andis esemele uue kunstiteosena. ,,purskkaev"-pissuaar, andis esemele uue tähenduse."Mona Lisa" repro sellele juurde joonistatud tähenduse."Mona Lisa" repro sellele juurde joonistatud tähenduse."Mona Lisa" repro sellele juurde joonistatud tähenduse."Mona Lisa" repro sellele juurde joonistatud vurrude ja kikkhabemega. Metafüüsiline maal ehk vurrude ja kikkhabemega. Metafüüsiline maal ehk vurrude ja kikkhabemega. Metafüüsiline maal ehk vurrude ja kikkhabemega. Metafüüsiline maal ehk
,,391". Ray Schwitters- ,,maalile" lisatud esemed: nöörijupid, võrkaiatükid. Schwitteri sammas, iga päev lisati sellele uusi elust pärit asjakesi: sigar, trammipilet, lõpuks kasvas sammas laeni, tehti lakke auk ja jätkati II korrusel. Max Ernst- grotesk purustava militarismi üle Tzara; Duchamp-nn Ready- made- valmis objekti eksponeerimine kunstiteosena. ,,purskkaev"-pissuaar, andis esemele uue tähenduse."Mona Lisa" repro sellele juurde joonistatud vurrude ja kikkhabemega. SÜRREALISM (kõrgem reaalsus) 1920-1930. kunsti- ja kirjandusvool Pariisis I MS järgne Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Alateadlikke jõude püüti vabastada otsese spontaansuse ja juhuse abil, ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. Breton(kirjanik, ideoloog) koondas enda ümber sürrealistide koolkonna, elu ja kunsti piiri ähmastamine või kaotamine
kõike osta, kuidas elada pahelises maailmas. Teose idee. Teose ideedeks on, et igale kuritööle järgneb karistus, enesehaletsus viib hukatusse ning iga inimene leiab oma saatuse. Sõnalised portreed Mõskinist ja Rogozinist. Mis järelduse teed? Kas ja kuidas see muutub? Lev Mõskin: noor mees, umbes kahekümne kuue või seitsme aastane, veidi pikem kui keskmist kasvu, väga blond, tihedate juustega, lohkus põskedega ja üsna väikese, peaaegu täiesti valge kikkhabemega. Silmad olid tal suured, sinised ja arukad, pilk aga vagur ja raske. Noormehe nägu oli muidu meeldiv, kõhn ja peen, kuid jumetu. Rogozin Parfjon: noor mees, umbes kahekümne seitsme aastane, väheldast kasvu, mustaverd käharpea pisikeste, kuid kiiskavate hallide silmadega. Nina oli tal lai ja lame, nägu kandiline, kitsad huuled tõmbusid alatasa ülbele, pilkavale ja koguni tigedale muigele. Otsaesine oli tal kõrge ja kaunilt kumer, parandades muljet näo tahumatust alaosast
muusika, perekonnasuhted. Kindlasti ei toimunud rüütelkonna valimised Pärnu-Viljandi maakonnas ilma proua Anna mõjutusteta. Tema elu keskpunktiks olid mõlemad lapsed: Alfred-Georg-Alexander ja Anna-Nelly ning nende edukus balti aadlike seas. Proua Anna võttis pikkadeks aastateks oma hoole alla poja ka siis, kui see õppis juba ülikoolis ja kuulus Livoonia korporatsiooni Tartus. Härra oli oma naisest 11 aastat vanem. Oli lühike ja paksuke, terava kikkhabemega ning võrreldes oma väga liikuva ja ühiskondlikult aktiivse prouaga jäi viimasele üsna varju. Härra rääkis vähe, aga targalt ja teravmeelselt. Oma nooruses oli ta palju reisinud. Tal olid kunsti- ja kirjanduslikud huvid. Alexander oli väga hea arvutaja ja finantsist. Sel ajal, kui proua Tartus oli, elas härra enamasti üksinda, Suure-Kõpus. Ta kandis elegantseid ratsasaapaid, mis teda suhteliselt ümmarguse figuuri tõttu kummaliseks tegid.