MERISK 6.C Hanna-Liisa Kuusik Rando Kleiman Välimus • Pea, saba ja selg, koos tiibadega on mustad, kõhualune ja tiiva ääred on valged. • Merisk on kiivitajast veidi suurem, pikkus 40–45 cm ja tiibade siruulatus 80–86 cm. • Pikk, kinaveripunane nokk. • Jalad punakaspruunid. • Kaalub 470-560 grammi. Toitumine • Merisk toitub selgrootutest loomadest, ta jahib neid madalas vees või siis nopib neid adruvallidest. • Limustest ning vähkidest keda ta rannalt või madalast veest oma pika nokaga korjab. Paljunemine • Pesa ehitab merisk klibule. Pesa põhi
· Nt paljud liigid, kes talvitusid varem Sahar kõrbest lõunas, talvituvad nüüd põhja pool · Lindude edukust määrab see, millise pesitsuspiirkonna nad endale valivad ajaliselt võidavad need, kes suudavad teatud territooriumi enne hõivata (kes ees, see mees) o Va need, kus keegi lükatakse territooriumilt välja) Muutused levikus · Liikumine toimub keskmiselt 19km põhjapoole aastas, sest talved on läinud suhteliselt pehmemaks (vt slaid 7 kiivitajast) · Prantsusmaal on temperatuur viimase 20 aasta jooksul kõvasti muutunud o Liigid on nihkunud 91 km, kuid temperatuurid 273 km põhja poole · Linnud jäävad kliima soojenemist maha, nad ei suuda enam endale õigeid pesitsustingimusi leida Fenoloogilised nihked · Nihkumine on kliimaga tugevas seoses 86% Inglismaa liikide munemise algus on seotud temperatuur või vihmaga (slaid 9)
annaabi.ee 
