andis põgeneva orja ära. Ta laulvat "Siin üks! Siin üks!" Kiivitaja on levinud kogu Euroopas. Eestisse enamasti kiivitaja talveks ei jää, ent kaugele siit ta ka ei rända, vaid talvitub Inglismaal, Prantsusmaal ja mujal Kesk- ja Lääne-Euroopas. Ta võib elutseda nii üksikpaaridena kui ka kolooniatena. Toitub peamiselt putukatest. Pärast saabumist ja isegi läbirände ajal võib näha kiivitaja mängulendu, mida saadav "kii-vit" hüüde rida ja omapärane tiivavuhin. Pesa on kiivitajal küllaltki primitiivne, peentest kõrtest koosnev ja vähese vooderdisega. Kurnas on 4 pirnikujulist pruuni-musta laigulist muna. 33 päeva vanuselt hakkavad noored linnud lendama ning koonduvad järk-järgult salkadesse. 4 Header and footer ; nimi Kiivitaja äraränne toimub üsna vara. Enamjaolt kaovad nad kuidagi märkamatult juba augusti lõpuks või septembri esimesel poolel. Putuktoidulise linnuna piirab kiivitaja kahjurputukate levikut. Kiivitaja ei kuulu looduskaitse alla.
märkamatult ligi hiilida. Pesitsusvõimalusi pakub Läänemere suurim roostik üle 3000 hektari. Suurem roostikuala on liialt ebamugav teistele olenditele, kaasa arvatud kiskjatele, seepärast on see suurepärane pelgupaik paljudele linnuliikidele. Matsalu kilomeetrite-laiused pillirooväljad on täiuslikuks turvapaigaks tohutule lindude hulgale. Siin peitseb tuttpütte, lauke, taite, hüüpe ja hulk muid põnevaid linnuliike. Suvisel ajal meeldib rannaniitudel pesitseda kiivitajal ja punajalg-tildril. Sinna rajavad pesa mitmed kurvitsalised. Nende seas on haruldasemaid pruunkirju tagasihoidliku välimusega niidurüdi. Niidurüdi arvukaimad asurkonnad Euroopas asuvad nimelt Matsalus. 32 Lamminiitudele rajavad aga meelsasti pesi sellised suhteliselt haruldased ja huvitavad linnud nagu rukkirääk, rohunepp ja täpikhuik. Kokku pesitseb Matsalus erinevates elupaikades üle 160 linnuliigi. ( Relve H
annaabi.ee 
