aeroobset hommikul või koos saalitreeninguga, ei tohiks selle pikkus olla üle 45 minuti. 30 minutit on heaks rusikareegliks. Eraldiseisva treeninguna, omaette päeval võib teha madala intensiivsusega 6090 minutise sörgi. Aeroobset võimekust ei pea arendama aastaringselt. Näiteks kaks kuud aastason juba parem kui mitte midagi Pulsivahemik 6070% maksimaalsest südame löögisagedusest on põhivastupidavustreening (PV), 7090% kiirusvastupidavus (KV) ning üle 90% maksimaalne vastupidavus. Järgnevalt kaudne tabel harjutamiseks aeroobses treeningtsoonis. Jalgrattasõit, veloergomeeter, sõudeergomeeter, stepper, rulluisutamine, suusatamine (vabastiil) Treeningpulss = 180 – vanus Suusatamine (klassikaline stiil), sõudmine Treeningpulss = (180 – vanus) + 5 lööki /min Jooksmine Treeningpulss = (180 – vanus) + 10 lööki /min Ujumine, rulluisutamine, uisutamine
KIIRJOOKS Kiirjooks/sprint – distantsi pikkus: 60, 100, 200, 400 m. Kiirjooksu tulemus sõltub erinevatest kehalistest võimetest: reaktsioonikiirus, üksikliigutuste kiirus, kiirendusvõime, maksimaalne jooksukiirus, kiirusvastupidavus. Stardikäsklused: Kohtadele, valmis, start! On olemas püstilähe ja madallähe. Madallähet kasutatakse spordivõistlustel koos stardipakkudega. Finišis tuleb alati joosta üle finišijoone. Kindlasti ei tohi enne joont pidurdada. Jooksu võidab võistleja, kes ületab esimesena finišijoone. Kõikidel kiirjooksu distantsidel on sportastel oma kindel rada, kust ei tohi kõrvale kalduda (ka mitte joonele astuda). Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma sisse stardiasendi oma
Tallinna Ühisgümnaasiumi tüdrukute rekord 13.15m (Eve Lipp) ja poiste rekord on 14.85m (Ilo Sepp) 8 Kiir-, pika- ja keskmaajooks 1)Kiirjooks – distantsi pikkus kuni 400 m (harrastajad on sprinterid). Kiirjooksu tulemus sõltub erinevatest kehalistest võimetest: reaktsioonikiirus, üksikliigutuste kiirus, kiirendusvõime, maksimaalne jooksukiirus ja kiirusvastupidavus. 2)Keskmaajooks – distants üle 400 m kuni 3000 m (harrastajad on mailerid). 3)Pikamaajooks – distantsid üle 3000 m (harrastajad on staierid). Kesk- ja pikamaajooksus on sammu struktuur analoogiline kiirjooksusammuga, kuid järgmiste erinevustega: *Pöia liikumine rajale erineb jooksu rütmilt (vähem aktiivne) *Hoojalg sooritab liigutuse ette (säär on praktiliselt paralleelne rajaga). *Sirutus puusa-, põlve- ja pöialiigeses on täielik (keskmaajooksus) või
sportlastel, kelle toit on kõnealuste ühendite poolest vaene ja/ või kelle veres on nende sisaldus väike. Liigne C ja E- vitamiini manustamine võib hoopis suurendada oksüdatiivset stressi. Miks see nii on, pole päris selge. Lk 57-66 / KIIRUS- JA JÕUTREENINGU FÜSIOLOOGILINE ERIPÄRA 1. Millised kiirusega seotud aspektid määravad sprinteri 100 m jooksu tulemuse? - Reaktsioonikiirus, kiirendus, maksimaalne liikumiskiirus, kiirusvastupidavus. 2. Millest sõltub liigutuse kiirus? - Liigutuse kiirus sõltub närvisüsteemi ning tugi-ja liikumisaparaadi aktiivsete ning passiivsete komponentide täpse koostöö tulemusest. 3. Millest sõltub reaktsiooniaeg? - Reaktsiooniaeg sõltub tegevusse kaasatud närvirakkude hulgast ning nende ainevahetuslikust ja energeetilisest seisundist. 4. Kuidas on koordinatsioon seotud kiiruse ja jõuga? - Jõud ja kiirus sõltuvad aktiveeritud motoorsete ühikute arvust
annaabi.ee 
