erinevaid lihastreeningu tüüpe. Sprinteril, kelle põhiomaduseks on kiirus, koordinatsioon, plahvatus, koosneb treening just kiiretest ja plahvatuslikest harjutustest. Nende peamine ülesanne on arendada kiireid lihaskiude. Pikamaajooksjad, kelle eesmärk on arendada lihaste vastupidavust, treenivad eelkõige aeglaseid e. oksüdatiivseid lihaskiude. Nende vahele jäävad keskmaajooksjad, kes peavad ühtlasi arendama nii lihase kiiruslikke kui ka vastupidavuslikke omadusi. 4 2. LIHASJÕU JA VASTUPIDAVUSE TREENINGMEETODID JOOKSJATEL Nii kesk- ja pikamaajooksjatel kui ka sprinteritel on mitmeid erinevaid lihaste treenimise meetodeid. Väga levinud on ringtreening, kus sooritatakse ringsüsteemis 10-12 harjutust. Üksiku harjutuse sooritamise pikkust mõõdetakse kas ajaga või korduste arvuga. Tavaliselt sooritatakse treeningu jooksul 2-4 ringi. Iga ringi lõppedes sooritatakse lõdvestus- ja venitusharjutusi
Kiiruisutamine Kiiruisutamine on talispordiala, kus võisteldakse erilistel pikkadel õhukese teraga uiskudel. Kiiruisutamine on nii füüsiliselt kui ka tehniliselt väga raske spordiala. Kiiruisutaja peab omama head tehnikat ja kehalist vormi, et rakendada jäässe võimalikult suurt jõudu, mis teda edasi viiks. Samas vajatakse ka häid kiiruslikke võimeid ning vastupidavust. Sellepärast peab kiiruisutaja omama lisaks heale tehnikale tugevaid jalalihaseid, millega saavutada võimalikult suurt võimsust. Mehaanilise külje pealt vaadates ongi kõige tähtsamaks edasiviivaks jõuks võimsus, mida ka antud töös mõõdetakse. Ajalugu Uiske kasutati juba vanaajal, et jääl paremini liikuda. Algselt olid need valmistatud loomaluust ning liikudes anti kepitõugetega hoogu. Raudteraga puu-uiske hakati valmistama Hollandis 13
de kavasse. REEGLID SPORTIMISEKS 1.1 ERINEVAD TREENINGVIISID Üldjoontes kasutatakse spordipraktikas rohkem selliseid kiirus- ja jõuharjutusi, mida sooritatakse maksimaalse intensiivsusega. Maksimumile lähedane lihastöö võimsus saavutatakse liigutuste kõrge sagedusega või lihaste poolt suure vastupanu ületamisega. Treenides kiirust, arendatakse paralleelselt teatud määral jõudu, jõutreeningul aga kiiruslikke omadusi. Loomulikult on mõlemal treeninguviisil oma spetsiifiline mõju. Jõutreeningu tulemusel kasvab struktuuride arv lihaskiududes ja kiudude läbimõõt suureneb. Kiirustreeningu tulemusel arenevad eelkõige need lihase omadused, millest oleneb kiire kontraktsiooni ja lõõgastumise vaheldumine. Jõu ja kiirusetreeningul ei tohi puhkepausid olla liiga pikad ning korduste arv seeriates väike. Samas peaks jõu- või kiirustreeningule orienteerunud sportlane tähelepanu pöörama ka
osa kiirendusjooksus, 3) maksimaalse kiiruse ja sammusagedusega kiirenduse osa pikendamist järk- järgult seoses treenituse tõusuga, 4) sujuvat kiiruse langust pärast maksimaalse kiirusega osa, 5) head lõdvestatust, 6) küllaldast puhkus jooksude vahel. Sõltuvalt ettevalmistuse perioodist, aitavad kiirendusjooksud kaasa nii kiiruse arendamisele kui ka säilitamisele. Erinevad sprindidistantsid nõuavad sprinteritelt erinevaid kiiruslikke võimeid. Järgnevas tabelis (tabel 1) on toodud 100 m, 200 m ja 400 m distantsile vajalike kehaliste võimete tähtsuse järjekord. Hinnang on antud 1-5 palli süsteemis ja numbriga 1 tähistatakse vastava sprindidistantsi jaoks kõige olulisemat võimet. 8 Tabel 1. Erinevatele sprindidistantsidele vajalikud võimed tähtsuse järjekorras. (6) VÕIME 100 m 200 m 400 m
intervalltreeningust peamiselt selle poolest, et uus kordus algab taastununa ning rõhku pannakse maksimaalselt tehnilisele ja kiirele sooritusele. Sellel eesmärgil on kiirustreeningu kordused ka lühemad ning puhkeintervallid pikemad kui intervalltreeningul. Kiiruse arendamise tähtsus on viimaste aastakümnetega murdmaasuusatamises (eriti tippspordis) kasvanud, sest parem varustus ja kiiremad (paremini ettevalmistatud) rajad nõuavad sportlastelt varasemast enam kiiruslikke ja tehnilisi omadusi. 21 2. Sauna kasutamine taastumisvahendina Saun on hoone või ruum, kus kõrgel temperatuuril võetakse leili (Vikipeedia s.v. Saun). 2.1. Erinevad saunakultuurid Suitsusauna võib pidada sauna algvormiks. Usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui hinge. Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele, põlemisel tekkiv suits väljub uksest või suitsuavast
annaabi.ee 
