Adavere Põhikool Margus Viller Uisutamise ajalugu Referaat Adavere 2013 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ ..1 Erinevad uisud Rulluisud.......................................................................................................................... ......2 Kiiruisud........................................................................................................................... ......2 Hokiuisud......................................................................................................................... ......3 Iluuisud............................................................................................................................. ......3 Uisutamis stiilid Rulluisutamine....................................................
ANTS ANTSON ● Sündis 11. november ● Õppis kiiruisutamist 1938 Olaf Olmanni käe all ● Oli Eesti kiiruisutaja ● NL-i koondises 1963a. ● Hakkas sportima kuni1969aastani 1953 a. Koplis 26. ● Lõpetas 1957 Tallinna algkoolis 22. keskkooli-i ja 1975 Eesti Kehalise Kasva- tuse Liidu ELULUGU ● Võitis Innsbrucki taliolümpial 1500m sõidus kulla ajaga 2
Kiiruisutamine Ingrid Hakmann II LO Ajalugu Vanaajal (loomaluust, kepid) Raudteraga puu-uiske Hollandis 13. saj keskel Varaseimad teadaolevad uisutamisvõistlused 16. sajandil Friisimaal Esimene uisutajate klubi asutati 1742. aastal Edinburghis Võistlusspordina hakati kiiruisutamist harrastama 18. sajandil Inglismaal ning 19. sajandil Hollandis, Skandinaavia maades, Saksamaal, Venemaal ja Põhja-Ameerikas 1848 esimesed terasuisud (E. W. Bushall, Philadelpias) 1889 Amsterdamis mitteametlikult esimesed maailmameistrivõistlused. Eripära ja uisud Kestvusala (erinevad distantsid) - 500 m (kiire start, kiirendus, kurvitehnika) - 1500 m - 3000 - 10 000 m (jõukestvus, maksimaalset hapnikutarbimist) Aastast 1997 kasutusel nn klappuisud
Maailmas on seni 27 suletud 400m kiiruisuhalli. Planeeritav kiiruisuhall oleks ainus Baltimaades. Suletud 400m kiiruisuhalli pole ka Soomes ega Rootsis. Lähim 400m kiiruisuhall asub Valgevenes Minskis, mis valmis 2010. aastal. 3 1. Organisatsiooni analüüs 1.1 Missioon Ants Antsoni nimelise kiiruisuklubi missiooniks on pakkuda nii noortele kui täiskasvanutele võimalust õppida kiiruisutamist nii harrastus- kui võistlusspordi tasemel, samuti tervislike eluviiside propageerimine. 1.2 Visioon Visiooniks on Eesti kiiruisutraditsioonide taastamine, kiiruisukoolkonna loomine, noorte ja täiskasvanute toomine spordi juurde. Põhjamaise kliimaga Eesti on tuntud talispordimaa, kuid Ants Antsoni olümpiavõit on seni jäänud Eesti ainsaks ja Eestis puuduvad võimalused seda spordiala harrastada. Tulevikuperspektiiviks on võistelda koondisega viie aasta pärast
võimsus, mida ka antud töös mõõdetakse. Ajalugu Uiske kasutati juba vanaajal, et jääl paremini liikuda. Algselt olid need valmistatud loomaluust ning liikudes anti kepitõugetega hoogu. Raudteraga puu-uiske hakati valmistama Hollandis 13. sajandi keskel. Varaseimad teada olevad uisutamisvõistlused peeti 16. sajandil Friisimaal. Esimene uisutajate klubi asutati 1742. aastal Edinburgh´is. Võistlusspordina hakati kiiruisutamist harrastama 18. sajandil Inglismaal ning 19. sajanil Hollandis, Skandinaaviamaades, Saksamaal, Venemaal ja Põhja-Ameerikas. 1848. aastal patendeeris E. W. Bushall Philadelpias esimesed terasuisud. 1889. aastal peeti Amsterdamis mitteametlikult esimesed maaimameistrivõistlused. 1892. aastal asutasid Austria, Holland, Rootsi, Saksamaa; Suurbritannia ja Ungari uisutajad Scheveningenis (Holland) Rahvusvahelise Uisutamisliidu ISU (ingl. International Skating Union)
annaabi.ee 
