maksumusest, et kompenseerida eraisikust ostjale sisepõlemismootoriga autode ja kallimate elektriautode hinnavahe. Toetuseks kasutatavad rahad tulevad samuti saastekvootide müügist ning seetõttu saavad seda vaid esimesed umbes 500 elektriauto ostjat. Toetust saab taotleda kõigi Euroopa Liidu tüübikinnitust omavate elektriautode ostmiseks, sõltumata tootjafirmast. Elektriautosid saab mugavalt laadida ka kodusest elektrivõrgust, lisaks paigaldatakse üle Eesti ka ligi 250 kiirlaadijat, mis võimaldavad Mitsubishi I-MiEV näitel 30 minutiga täita tühja aku 80 protsendi ulatuses. Kiirlaadijate võrk hakkab katma nii suuremad asulaid, peamisi maanteid kui ka olulisemaid transpordisõlmesid. 1 Ilukirjanduslik tekst: PÕDRA JÕULUD Jüri Rant Põdrapull seisis lumiste haabade vahel ja kuulatas, pea viltu, metsateelt kostvaid
Seetõttu tuleb arvesse võtta ka piiranguid laadimiskiirusele, isegi kiirlaadijate puhul. Näiteks kiirlaadija, mis pakub laadimiseks pinget 350 volti, suudab üle kanda võimsust 35 kW. Sellise võimsusega saaks varustada terve tänava jagu eramajasid. Ühe elektriauto laadimisel poole tunni jooksul saab üle kanda 17,5 kWh energiat, mis laadimise kasuteguri 85% korral tähendaks umbes 15 kWh, ehk siis peaaegu keskmise elektriauto akutäit. Kui aga kiirlaadijat ei ole, siis tuleb arvestada veelgi pikema ajavahemikuga. Koduses majapidamises olevas pistikus pn pinge 230 volti. Sellise ühendusega on võimalik saavutada laadimisvõimsus kuni 3,5 kW ning see tähendab ka kümme korda pikemat laadimisaega. Seega kantakse sellise ühenduse kaudu 17,5 kWh energiat üle viie tunniga. Ohutuse ja tüüpilise elektrivõrguga arvestamisel on paljudel autodel laadimisvool piiratud alla 2,3 kW. Nii kulub 17,5 kWh laadimiseks juba 7,5 tundi, ehk terve öö
aastaks vähemalt kümneprotsendine taastuvenergia kasutamine.(5) Eestit katva elektriautode kiirlaadijate võrgustiku rajab ja hakkab käitama ABB kontsern koos oma koostööpartneritega. Kiirlaadimisvõrgu ehitus algab tõenäoliselt suvel. Maanteede äärde rajatakse kokku umbes 70 ning asulatesse 110 kiirlaadimisjaama, ülejäänud tulevad käidavamatesse kohtadesse nagu sadamad või turismiatraktsioonid. Üle Eesti on kavas paigaldada ligi 250 kiirlaadijat, mis võimaldavad kuni 30 minutiga täita tühja aku 80 protsendi ulatuses. Taristu arendamisega alustatakse käesoleval aastal ning valmis plaanitakse jõuda 2012. aasta lõpuks. (7) 7 Samas on elektriautode kasutamisel ka negatiivne pool. Nende sõiduulatus jääb eriti talveoludes alla 100 kilomeetri ning aku mahtuvus väheneb viie aastaga kuni kolmandiku võrra. Samas on testid näidanud ka seda, et sealt edasi aku