radioaktiivseid aineid. Eestis võivad kahjulikuks muutuda punktkolded prügimägedel ja teistes kohtades. Kiirguse mõju tervisele: Kiirguse põhjustatud tervisekahjustusi võib määrata kiiritusdoosi abil. Mida vähem kiiritust inimene saab, seda vähem tekib rakukahjustusi. Kui kahjustused ei parane, siis rakk hävineb. See pole veel ohtlik, sest inimese organismis hävineb vananemise ja väljapraakimise tõttu kümmekond miljonit rakku sekundis. Kuidas tekib kiirituskahjustus? Ioniseeriv kiirgus tekitab aines vabu elektrone ja ioone, mida tavaliselt seal ei ole või on vähe. Halb on ka siis, kui rike tekib raku pärilikkusaines ja see viga on parajalt väike ja parajalt suur. Pärilikkusaine võib ootamatult muutuda ohtlikuks kasvajaks. Kasutatud kirjandus : · ´´ Laste geograafiaentsüklopeedia ´´ Carol Varley ja Lisa Miles Tõlge eesti keelde, ´´Koolibri´´ 1995 · http://www.ut.ee/BM/kiirgusest/menu.htm
Kiirguse põhjustatud tervisekahjustusi võib üldjoontes kindlaks määrata kiiritusdoosi abil. Mida rohkem kiiritust inimene saab, seda rohkem tekib ionisatsiooni tõttu rakukahjustusi. Kui rakukahjustused ei parane, siis rakk hävib. Selles pole iseenesest veel midagi ohtlikku, sest inimese organismis hävib vananemise ja väljapraakimise tõttu kümmekond miljonit rakku sekundis. 4 Kuidas siis tekib kiirituskahjustus? Ioniseeriv kiirgus tekitab aines vabu elektrone ja ioone, mida tavaliselt seal ei ole või on vähe. Vedelas keskkonnas, mille hulka kuulub ka elusaine, tekitavad need aga omakorda vabu radikaale. Need vabad radikaalid on väga agarad teiste ainetega reageerima, nad teevad seda valimatult ja enamasti rikuvad selle aine, millega nad reageerivad. Vabad radikaalid võivad tekkida ka muudel põhjustel peale ioniseeriva kiirguse. Õigupoolest tekib neid meie organismis kogu aeg
KIIRGUSE MÕJU TERVISELE Kiirguse põhjustatud tervisekahjustusi võib üldjoontes kindlaks määrata kiiritusdoosi abil. Mida rohkem kiiritust inimene saab, seda rohkem tekib ionisatsiooni tõttu rakukahjustusi. Kui rakukahjustused ei parane, siis rakk hävib. Selles pole iseenesest veel midagi ohtlikku, sest inimese organismis hävib vananemise ja väljapraakimise tõttu kümmekond miljonit rakku sekundis. Kuidas siis tekib kiirituskahjustus? Ioniseeriv kiirgus tekitab aines vabu elektrone ja ioone, mida tavaliselt seal ei ole või on vähe. Vedelas keskkonnas, mille hulka kuulub ka elusaine, tekitavad need aga omakorda vabu radikaale. Need vabad radikaalid on väga agarad teiste ainetega reageerima, nad teevad seda valimatult ja enamasti rikuvad selle aine, millega nad reageerivad.
Nahakahjustus sõltub saadud doosist. Ühekordne beetakiiritus (Gy) Toime 2-5 Nahapunetus (erüteem) 20 Nahakahjustus, villide teke 30 Väljendunud nahakahjustus, haavandumine Lokaalsete nahadooside puhul tekkivate nahakahjustuste ravi on sarnane tavalise nahapõletuse raviga. Erinevalt termilise põletusega, paraneb naha kiirituskahjustus aeglasemalt ja esineb ka nahaaluse koe kahjustust. Radiatsioonist tingitud steriilsus Kiirguse toimel võib tekkida steriilsus. Kiiritus võib tekitada rakkude jagunemise vähenemisele testistes või viljastumisvõimeliste munarakkude hävimise ovaariumides. Ühekordne 2 Gy suurune doos täiskasvanud mehe gonaadidele põhjustab ajutise steriilsuse (mitte impotensuse), mis võib kesta mõned kuud. Üle 5 Gy suurune doos põhjustab nii meestel kui ka naistel püsiva steriilsuse
annaabi.ee 
