Kiirgus Aine aktiivsust näitab kiiritusdoos.Kiiritusdoosi ühikuks on siivert. (Sv). Kasutatakse ühikuks bekerell.(bq) 1 siivert on suur kiiritusdoos. Inimene sellega tavaliselt kokku ei puutu.Inimese puhul tuleb kõne alla milli- ja mikrosiivert. Eurooplase keskmise kiiritusdoos on ~2,5-4millisiivertit aastas. Kiiritusdoosi saab mõõta dosimeetriga. Sisemise kiiritusdoosi suurust mõjutab: · radioaktiivse aine hulk · tekitatava kiirguse omadused · millistesse elunditesse/kudedesse radioaktiivne aine liigub · kuidas aine keemiliselt käitub Dooskiirgust mõõdetakse ühe kindla ajaühiku jooksul. 1 tunni jooksul lisandunud kiiritusdoosi jooksul. Dooskiirgust kasutatakse tavaliselt selleks, et kirjeldada kui ohtlik on viibida kiirguse mõju all. Olemas on: nisus,põrdalihas, piimas.
TEST 9 elektromagnetkiirgus, valgus ja värvus 1. Milliste ühikutega mida mõõdetakse? a. Kiiritusdoosi ühik SI süsteemis 1 C/kg b. Mittesüsteemne kiiritusdoosi ühik röntgen c. Elusorganismis neeldunud kiirgusenergia ühik SI süsteemis (=1J/kg) siivert d. Röntgeni bioloogiline ekvivalent, mittesüsteemne rem 2. Kuidas nimetatakse erinevaid elektromagnetkiirguse spektri osasid? a. Pikemad kui 1 cm raadiolaine b. 0,01 cm 1 cm mikrolained c. 760 nm 0,01 cm infrapunane kiirgus d. 400 nm 760 nm nähtav valgus e. 10 nm 400 nm ultraviolettkiirgus
tuumamuutusi toimub, seda enam tekib kiirgust ja seda aktiivsem aine. Bekerell on väga väike ühik. Näiteks inimese keha loomulik aktiivsus on umbes 5000 - 10 000 bekerelli (ehk 10 000 tuumamuutust sekundis). Järelikult ka radioaktiivsuse osas oleme ohtlikud nii iseendale kui teistele. 6 KIIRGUSE MÕJU TERVISELE Kiirguse põhjustatud tervisekahjustusi võib üldjoontes kindlaks määrata kiiritusdoosi abil. Mida rohkem kiiritust inimene saab, seda rohkem tekib ionisatsiooni tõttu rakukahjustusi. Kui rakukahjustused ei parane, siis rakk hävib. Selles pole iseenesest veel midagi ohtlikku, sest inimese organismis hävib vananemise ja väljapraakimise tõttu kümmekond miljonit rakku sekundis. Kuidas siis tekib kiirituskahjustus? Ioniseeriv kiirgus tekitab aines vabu elektrone ja ioone, mida tavaliselt seal ei ole või on vähe. Vedelas keskkonnas, mille hulka kuulub ka elusaine,
keemiliselt aktiivsemad. Seetõttu tekivad organismi rakkudes keemilised ühendid, mis häirivad normaalset elutegevust. Ioniseerivate kiirguste mõjul lagunevad mõned keerukad molekulid ja raku struktuurielemendid. Väikeste kiirgusdooside poolt põhjustatud kahjustused kõrvaldab organism kergelt, ilma et ilmneksid haiguse sümptomid. Suured kiirgusdoosid võivad aga põhjustada rasket haigestumist ja isegi surma. * Kiirguse mõju: Kui inimene saab lühikese aja jooksnl väga suure kiiritusdoosi (üle 3...5 siiverti, seega enam kui 1000-kordse normaalse aastadoosi), võib ta mõne nädala jooksul surra kiiritustõppe, mille põhjuseks on tavaliselt vereloomeelundite (ehk kaitsejõudude) kahjustus. Veel suuremad doosid kahjustavad eluohtlikult seedeelundeid ja kesknärvisüsteemi, sel juhul võib surm järgneda kiiremini. Nii suuri doose saadi Hiroshima ja Nagasaki pommituste ajal ning Tsernobõli tuumaelektrijaama õnnetuses vahetult reaktori läheduses. Pikaajalised mõjutused:
Raadiolained - side Mikrolained - mikrolaineahi Infrapunakiirgus - soojuskiirgus Nähtav valgus – inimsilmaga nähtav Ultraviolettkiirgus - meditsiin Röntgenkiirgus – röntgen masinad Gammakiirgus – teadus Ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus Ioniseeriv kiirgus – kiirgusm mis tekitab vabu elektrone, lööb aatomist välja elektroni ja tekitab vaba radikaali, mis võib tekitada vähkkasvaja. Kiiritusdoosi ühikud: SI süsteemis – 1 C/kg Mittesüsteemne mõõtühik röntgen - 1R Eurooplase keskmine kiiritusdoos aastas on 2,5 kuni 4 mSv (millisiire) Aasta keskmine doos 10 mSv põhjustab ühe vähkkasvaja haigestumise 1000 inimese kohta. Ka mitteioniseeriv kiirgus võib olla kahjulik. Mobiiltelefoni kiirgususest 20 – 80% maandub inimese peas. Rootsi teadlased väidavad, et maapiirkonnas mobiiltelefoniga kõnelemine võib tõsta
inimese. On jõutud ühisele kokkuleppele, et tuumaõnnetuse jäätmete koristajad ja suuresti saastunud (>555 000 Bq 137Cs/m2) piirkondades asunud elanikkond on suurenenud esinemissagedusega kilpnäärmevähi riskigrupis. Epidermioloogilised tõendusmaterjalid ei võimalda lõplikku otsust teiste kasvajate suurenenud tekkesageduse kohta. 4.1. Kiirguse vahetu mõju Kui inimene saab lühikese aja jooksul väga suure kiiritusdoosi (üle 3...5 siiverti, seega enam kui 1000-kordse normaalse aastadoosi), võib ta mõne nädala jooksul surra kiiritustõppe, mille põhjuseks on tavaliselt vereloomeelundite (ehk kaitsejõudude) kahjustus. Veel suuremad doosid kahjustavad eluohtlikult seedeelundeid ja kesknärvisüsteemi, sel juhul võib surm järgneda kiiremini. Nii suuri doose saadi Hiroshima ja Nagasaki pommituste ajal ning Tsernobõli tuumaelektrijaama õnnetuses vahetult reaktori läheduses. 4.2
on röntgenkiirgus. Tuumaenergia tootmisel kasutatakse radioaktiivseid aineid ja samas tekib neid seal ka juurde. Mõned neist on sellised, mida looduses ei ole. Tavaliselt need ained loodusesse ei pääse. Kuid siiski on juhtunud tuumaõnnetusi, kus on loodusesse paisatud palju radioaktiivseid aineid. Eestis võivad kahjulikuks muutuda punktkolded prügimägedel ja teistes kohtades. Kiirguse mõju tervisele: Kiirguse põhjustatud tervisekahjustusi võib määrata kiiritusdoosi abil. Mida vähem kiiritust inimene saab, seda vähem tekib rakukahjustusi. Kui kahjustused ei parane, siis rakk hävineb. See pole veel ohtlik, sest inimese organismis hävineb vananemise ja väljapraakimise tõttu kümmekond miljonit rakku sekundis. Kuidas tekib kiirituskahjustus? Ioniseeriv kiirgus tekitab aines vabu elektrone ja ioone, mida tavaliselt seal ei ole või on vähe. Halb on ka siis, kui rike tekib raku pärilikkusaines ja see viga on parajalt väike ja parajalt suur
tulekahju, ning 4000 kilpnäärmevähki surnut. Tegemist oli kaheksa ÜRO-le alluva ametkonna ning Venemaa, Valgevene ja Ukraina valitsuse ühise järeldusega, mis tugineski vaid nende kolme riigi ametlikule statistikale. Toksikoloogiadoktor J. Sherman väitis oma raportis aga, et aastail 1986-2004 suri katastroofi tagajärjel 985 000 inimest. ,,Ohvrite hulga alahindamine on kestnud tänapäevani. Kindlalt võib katastroofi ohvriteks tõesti pidada vaid neid, kes said surmava kiiritusdoosi, kõik ülejäänu rajaneb hinnangutel. Raport väidab, et suurema vähki suremuse alusel saab väita Tsernobõli inimohvrite arvuks maailmas vähemalt 985 000. See arv sisaldab laste vähijuhtumeid ja elanikkonna kasvanud haigestumust kilpnäärmevähki, leukeemiasse jm vähivormidesse."
summaarne kineetiline energia. Näeme, et ka kerma ühikuks on 1 Gy. 3.2 Kiiritusdoos (e. kiiritus) Mõistet kiiritusdoos kasutatakse ainult selliste footonite korral, mis ioniseerivad õhu molekule. Kiiritusdoos X=dQ/dm , kus dQ on õhus tekkivate ühemärgiliste ioonide summaarse laengu absoluutväärtus siis, kui õhukoguses massiga dm footonite poolt vabastatud elektronid on õhus täielikult pidurdunud. Kiiritusdoosi ühik on 1C/kg. Aegunud kiiritusdoosi ühik on 1 röntgen (tähis 1R); 1R=2,58·10-4 C/kg. 3.3 Ekvivalentdoos Neeldunud doos on põhiline dosimeetriline suurus kiirguskaitsealastes trükistes, kuid siiski ei ole see suurus täielikult piisav kiirguskaitse eesmärkideks, sest erinevat tüüpi ioniseerivad kiirgused toimivad inimkoele erineva efektiivsusega.Seepärast korrutatakse koes või elundis neeldunud keskmine doos niinimetatud kiirguse kaalufaktoriga. Nii saadud doosi nimetatakse ekvivalentdoosiks. Ekvivalentdoos on
prootoneid, alfa-osakesi, elektrone ja teisi erineva suure energiaga osakesi. Kõik need osakesed on tugevas vastastikmõjus atmosfääriosakestega ning selle tulemusel moodustuvad kosmilise kiirguse peamise osa maapinnal müoonid, neutronid, elektronid positronid ja footonid. Valdav osa maapinnal saadavast doosist tuleb müoonidest ja elektronidest. [3] 4. DOSIMEETRIA ALUSED Radiatsiooni dosimeetria on teadusharu, mis tegeleb kiirguse registreerimise ja kiiritusdoosi mõõtmisega materjalides ning kudedes, mis on ioniseeriva kiirguse mõju all. Inimese dosimeetria on üheks tervishoiufüüsika ja meditsiinifüüsika allharuks, mis on keskendunud sisemise ja välise doosi arvestustele, mis tulenevad ioniseerivast kiirgusest. Doosi ennast ehk annust defineeritakse kui neeldunud energia hulka keskkonna ühe massiühiku kohta. Doosi mõõtühikuks materjalides on
hingamisteedesse. · Mitte suitsetada, sest nii saab vältida radooni ja suitsetamise sünergilist koosmõju tervisele. Uue hoone projekteerimisel infot, kuidas radooniohutut hoonet projekteerida, saab standardist EVS 840:2003 ,,Radooniohutu hoone projekteerimine" ning Kiirguskeskuse infomaterjalist ,,Radooniohutu elamu". Kiirituse mõju Inimesele Kiirguse põhjustatud tervisekahjustusi võib üldjoontes kindlaks määrata kiiritusdoosi abil. Mida rohkem kiiritust inimene saab, seda rohkem tekib ionisatsiooni tõttu rakukahjustusi. Kui rakukahjustused ei parane, siis rakk hävib. Selles pole iseenesest veel midagi ohtlikku, sest inimese organismis hävib vananemise ja väljapraakimise tõttu kümmekond miljonit rakku sekundis. 4 Kuidas siis tekib kiirituskahjustus? Ioniseeriv kiirgus tekitab aines vabu elektrone ja
a.1.Neeldumisdoos näitab kiirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühikuks grei (1Cy) , 1Cy=1J:1Kg a.2.Biodoos iseloomustab kiirguse mõju elusorganismile, mõõtühikuks siivert (1Sv) Kiirguse hulka mõõdetakse dosimeetriga. · Kiirgushaigused- mõju tervisele, mis kogus surmav? - Kui inimene saab lühikese aja jooksnl väga suure kiiritusdoosi (üle 3...5 siiverti, seega enam kui 1000-kordse normaalse aastadoosi), võib ta mõne nädala jooksul surra kiiritustõppe, mille põhjuseks on tavaliselt vereloomeelundite (ehk kaitsejõudude) kahjustus. Veel suuremad doosid kahjustavad eluohtlikult seedeelundeid ja kesknärvisüsteemi, sel juhul võib surm järgneda kiiremini. Nii suuri doose saadi Hiroshima ja Nagasaki pommituste ajal ning Tsernobõli tuumaelektrijaama õnnetuses vahetult reaktori läheduses
(magneetilisele lõunapoolusele) 16. Kas on õige, et liikuva laetud osakese energiat saab suurendada nii elektri- kui ka magnetvälja abil? a. Väär elektrivälja abil saab, aga magnetvälja abil energiat juurde anda ei saa. Magnetvälja abil saab vaid muuta liikumissuunda. Elektromagnetkiirgus, valgus ja värvus 1. Milliste ühikutega mida mõõdetakse? a. Kiiritusdoosi ühik SI süsteemis 1 C/kg b. Mittesüsteemne kiiritusdoosi ühik röntgen c. Elusorganismis neeldunud kiirgusenergia ühik SI süsteemis (=1J/kg) siivert d. Röntgeni bioloogiline ekvivalent, mittesüsteemne rem 2. Kuidas nimetatakse erinevaid elektromagnetkiirguse spektri osasid? a. Pikemad kui 1 cm raadiolaine b. 0,01 cm - 1 cm mikrolained c. 760 nm - 0,01 cm infrapunane kiirgus d
lõikes, mis võib olla abiks radooni tekkimise allika või sisseimbumiskoha väljaselgitamisel. [4, lk 370-378]. [LISA 4] Passiivmeetodi puhul läbib ruumi õhk detektori kambri vaba difusiooni teel. Detektorina kasutatakse tavaliselt odavat plastikmaterjali, mis võimaldab läbi viia massilisi mõõtmisi. Mõõteaeg on sellise meetodi puhul tavaliselt kaks kuni kolm kuud. Seega saadakse tulemusena pikaajaline keskmine radoonitase uuritavas ruumis, mis on eelistatud kiiritusdoosi hinnangu tegemisel. Ruumide siseõhu radooniuuringuid soovitatakse teha kütteperioodil, ning siis kui ruume reaalselt kasutatakse. Soovitatavad piirnormid käsitlevad aga aasta keskmisi väärtusi. Selleks, et minna üle lühemaajaliselt mõõtmiselt aasta keskmisele tulemusele, soovitatakse leida üleminekukoefitsiendid tehes aastaringseid mõõtmisi teatud hulgal majas. [4, lk 352] (Lisas 2 foto mõõteaparaadist) 7 Katse radooni sisaldus minu kodu joogivees
120V 15. Kas on tõene, et amhnetnõelda põhjapoolus osutab Maa magnetilisele põhjapoolisele? väär. 16. Kas on õige , et liikuva laetud osakese energiat saab suurendada nii elektri- kui ka magnetvälja abil? väär kuna liikuva laetud osakese energiat saab suurendada elektrivälja abil aga magnetvälja abil energiat juurde ei saa. Magnetvälja abil saab vaid muuta liikumissuunda. 9. Test 1. Milliste ühikuteda mida mõõdetakse? a. kiiritusdoosi ühikuks SI s 1c/kg b. röntgenibioloogiline ekvivalent, mittesüsteemne rem c. elusorganismis neeldunud kiirgusenergia ühik SI süsteemis siiver d. mittesüsteemne kiirtusdoosi ühik röntgen 2. Kuidas nimetatakse erinevaid elektomagnetkiirguse spektri osasid? a. pikemad, kui 1cm - raadiolained b. o,o1cm - 1cm - mikrolaied c. 760nm - 0,01cm - infrapuna kiirgus d. 400nm - 760nm - nähtav valgus e. 10nm - 400nm - ultraviolettkiirgus f
loetakse tasapinnaliseks ja elektromagnetvälja hemogeenseks Ioniseeriv kiirgus - kiirgus - kiirgus - kiirgus, röntgenkiirgus Aktiivsus on radioaktiivsuse kiirguse mõõduks Ühik bekerell Bq 1Bq- radioaktiivses aines toimub 1 lagunemine sekundis Ioniseeriv kiirgus Kiiritusdoos- selle abil väljendatakse kiirguse kahjulikku mõju inimesele Kohu kehale mõjub ekvivalentdoos Doosi ühik siivert Sv Keskmine aastane kiiritusdoos- 2,5 kuni 4 mSv Doosikiirus- kui suure kiiritusdoosi saab inimene teatud ajaühikus- mSv/h Ioniseeriv kiirgus Ohtlikkus sõltub kiirguse hulgast, kiirguse tüübist, elundist , koest Kiiritus satub organismi tehiskiiritusest ja ümbritsevast keskkonnast Ümbritsevast keskkonnast- maapinnast, kosmosest, toidust, veest, õhus sisalduvatest radionukliinidest Sissehingatav õhk- radoon (Rn) Ioniseeriv kiirgus Radoon on väärisgaas, pikima poolestusajaga isotoop, värvuseta, äärmiselt mürgine gaas Radooni looduslik foon Eestis 0,007- 0,25 Sv/h
Mehed tegid transpordi-, ehitus- ja lammutustöid, eemaldasid labidatega saastunud pinnast ja osaleti ka purunenud reaktori sarkofaagi ehitusel. Peamine kaitsevahend oli vati-marlimask, kuid paljud ei kasutanud sedagi. Joodipreparaate sai 30-40% meestest, kuid sageli anti joodipreparaate hilinemisega. 87% Tšernobõlis käinutel olid ametlikult registreeritud kiiritustoosid, mis kanti sõjaväepiletitesse või sõjaväenimekirjadesse. Kõik Tšernobõlis käinud said väga suure kiiritusdoosi, kuigi ametlik versioon seda ei kinnitanud. Suurem osa sealkäinutest on saanud poole suurema kiirituse, kui tavaliselt saadakse kogu eluaja jooksul. Tegin intervjuud viie Eesti mehega, kes käisid Tšernobõlis. Toon siia näiteks kolm intervjuud. Sain teada, et eestlaste arvates, ei olnud see asi üldse nii hull, kuid samas sõltub see ka ajast kuna nad seal käisid. Muidugi ei tahtnud keegi neist sinna minna aga valikut ei olnud.
). 30 KIIRGUS Põhjus: Inimene saab põhilise kiirguse: hoonete elektrijuhtmed, vesivoodid, kuvarid, mobiiltelefonid jne. Mobiiltelefoni ei soovitata kasutada üle 2 tunni päevas. Antenn ei tohiks puudutada inimese pead. Mikrolaineahjud: tervisele kahjulik on kiirguse leke. Toidus: kõrge sagedusega raadiolained põhjustavad toidu veemolekulide väga tiheda sagedusega võnkumisi. Mõju: Ühekordse suure kiiritusdoosi korral tekivad mõne päeva jooksul tervisekahjustused nagu naha punetus, iiveldus ja oksendamine. 3000 mSv suurune doos võib põhjustada pooltel inimestel surma mõne nädala jooksul. JÄÄTMETE MÕJU KESKKONNALE 1. Maade kadu prügimägede alla. 2. Keskkonna risustumine ja sellest tulenevad ohud elusloodusele plastik ummistab loomade/lindude seedeorganeid. Nad takerduvad plastikusse ja hukkuvad. 3. Jäätmete lagunemisel ja põlemisel tekkivad ohtlikud ained.
maastiku reljeefist. Radioaktiivset kiirgust mõõdetakse Lööklaine tekitab purustusi suurel dosimeetriga. Läbistav kiirgus teki- pindalal. Kõige rohkem on ohustatud tab kõrge radiatsioonitaseme korral 156 massihävitusrelvad kiiritustõbe ning madala radiatsiooni Maksimaalne ühekordne lubatav doos taseme puhul vähki. Kiiritusdoosi on 4 päeva jooksul 50 cGy-d ning aas- ühik on grei (Gy) see on kiiritus, ta jooksul 300 cGy-d. Aastase kiiritus- mille inimene saab mingi aja jooksul. doosi saab, kui viibida 100 kT tuuma- Kiiritustõbi tekib, kui ööpäeva jooksul pommi plahvatuse epitsentrist umbes saadud doos on üle 1 Gy. Kiiritustõbi 2 km kaugusel. Radioaktiivset kiirgust
annaabi.ee 
