Ultraviolettkiirguse eest kaitsmiseks kasutatakse sarnaseid meetodeid kui ioniseeriva kiirguse puhul, ja nad on siin toodud selleks, et neid võrrelda. Naha kiiritamine päikese ultraviolettkiirgusega (päevitamine) võib esile kutsuda nii koheseid! Ägedaid kui ka hilisemaid kahjustusi ning nahka on vaja kaitsta. Kui meie nahk saab mitme tunni vältel tugevat päikesekiirgust, muutub see punaseks, tekib nahapõletus ja mõne tunni pärast ilmuvad villid. Seega kaasnevad naha tugeva kiiritamisega kohesed kahjustused, mis on seda tugevamad, mida intensiivsem on kiirgus. Juhul kui see doos jaotada mitmele päevale, siis tavaliselt ei ilmne akuutseid kahjustusi, sest naharakud paranevad. Peale selle on meil võimalik lühendada kiirituse kestvust, saame end kaitsta ka sellega, et jääme varju, katame end riietusega ja kasutame päevituskreemi. Oma silmi saame kaitsta, kandes mütsi või päikeseprille. KOKKUVÕTE
valgusega. Loomuliku valgustuse asendamine kuntslikuga on lubatud ainult erijuhul, näiteks valmistatav toodang teatud tootmisprotsessi staadiumites on tundlik päikesevalgusele (kunstkiud). Tööruumides, kus ei ole loomulikku valgustust või loomuliku valgustuse koefitsient on alla 1% tuleb töötajatele anda ultraviolettkiiritust. See on teostav kahel viisil 1. tehisvalgustusele ultravioletse komponendi lisamisega. 2. Tööliste lühiajalise kiiritamisega erilistes ruumides, nn fotaariumides. Esimesel juhul kasutatakse koos päevavalguslampidega erüteemlampe (need on Hg- luminestsentslampide eriliik, mis valmistatakse ultraviolettkiiri läbilaskvast klaasist). Tehisvalgustust kasutatakse, kui loomulikust valgustusest ei piisa. Jaotatakse: 1. ülavalgustus, mille puhul valgustid on laes paigutatud ühtlaselt või lokaliseeritud; 2. kombineeritud valgustus, mis koosneb ülavalgustusest ja kohtvalgustusest.
Koondudes silma võrkkestale, põhjustab päikesest märksa heledam valguskiir antud kohas hävitava põletuse. Selle asjaolu on silmakirurgid oma kasuks pööranud. Pärast laseri ehitamist selgus, et laserikiirgus kahjustab nahka ning võib moonutada koerakke. Kudesid, mida kavatsetakse laserivalgusega kiiritada, võib värvida, reguleerides seega lokaalselt neelduva kiirguse hulka: mida tumedamaks ala toonitase, seda suurem on neeldumine. Säärase kiiritamisega on edu saavutatud kasvajate opereerimisel. Kuigi laser on kirurginoana efektne, on ta kallis lõbu. 4.1. Laseri kasutamine silmade ravis Nägemisteravuse parandamise uuemaks suunaks on ümbermodifitseerida silma ennast s.t. korrigeerida tegelikku refraktsiooni. Refraktiivse kirurgia kaks levinumat meetodit on: Radiaalne keratotoomia (RK) ja Fotorefraktiivne kirurgia. Fotorefraktiivses kirurgias põhiliselt kasutatavateks meetoditeks on PRK ja LASIK operatsioonid
Ultraviolettkiirguse eest kaitsmiseks kasutatakse sarnaseid meetodeid kui ioniseeriva kiirguse puhul, ja nad on siin toodud selleks, et neid võrrelda. Naha kiiritamine päikese ultraviolettkiirgusega (päevitamine) võib esile kutsuda nii koheseid! Ägedaid kui ka hilisemaid kahjustusi ning nahka on vaja kaitsta. Kui meie nahk saab mitme tunni vältel tugevat päikesekiirgust, muutub see punaseks, tekib nahapõletus ja mõne tunni pärast ilmuvad villid. Seega kaasnevad naha tugeva kiiritamisega kohesed kahjustused, mis on seda tugevamad, mida intensiivsem on kiirgus. Juhul kui see doos jaotada mitmele päevale, siis tavaliselt ei ilmne akuutseid kahjustusi, sest naharakud paranevad. Peale selle on meil võimalik lühendada kiirituse kestvust, saame end kaitsta ka sellega, et jääme varju, katame end riietusega ja kasutame päevituskreemi. Oma silmi saame kaitsta, kandes mütsi või päikeseprille. Kokkuvõte
Loomuliku valgustuse asendamine kunstlikuga on lubatud ainult erijuhul, näiteks valmistatav toodang teatud tootmisprotsessi staadiumides on tundlik päikesevalgusele (kunstkiud). Tööruumides, kus ei ole loomulikku valgustust või loomuliku valgustuse koefitsient on alla 1%, tuleb töötajatele anda ultraviolettkiiritust. See on teostatav kahel viisil: 1) tehisvalgustusele ultravioletse komponendi lisamisega 2) tööliste lühiajalise kiiritamisega erilistes ruumides, nn fotaariumides. Esimesel juhul kasutatakse koos päevavalguslampidega erüteemlampe (need on Hg luminestsentslampide eriliik, mis valmistatakse ultraviolettkiiri läbilaskvast klaasist) Fotaariumides annavad UV-kiirgust elavhõbekvartslambid. Ultraviolettkiirgus steriliseerib ka õhku ja takistab nakkushaiguste levikut. Tehisvalgustust kasutatakse, kui loomulikust valgustusest ei piisa. Jaotatakse:
siis perifeerseks vähiks (Podar jt 1988). Niisugune jaotus on oluline kui hinnatakse kasvajast põhjustatud sümptomeid (Lobotkin 2004). MITTEVÄIKSERAKULINE KOPSUVÄHK Mitteväikeserakuline kopsuvähk on aegalse kasvuga ja ettearvatava metastaseerimisega ning moodustab üle 70% kõikidest kopsuvähkidest (Labotkin 2004). Kui kasvaja on eemaldatav, siis rakendatakse kirurgiline ravi ning kui tegemist on kasvajaga, mida ei ole võimalik kirurgiliselt eemaldada, ravitakse seda kiiritamisega (Haagedoorn jt. 1996). Mitteväikeserakkuline kasvaja enamasti kemoteraapiale ei reageeri ning on ravitav kirurgilise ja kiiritusraviga või nende kahe kombinatsiooniga (Labotkin 2004). VÄIKESERAKULINE KOPSUVÄHK 6 Väikeserakkuline kopsuvähk koosneb diferentseerumata rakkudest ja oma vormi poolest on ta kõige pahaloomulisem (Podar jt 1988). See kuulub neuroendokriinsete kasvajate gruppi
näit. kui projekteerida valgustus (600-700lx) tumedasse ruumi tumeda mööbliga ja seejärel muuta ruum heledaks on tulemuseks valgus 1500-2000lx Tööruumides, kus ei ole loomulikku valgustust või loomuliku valgustuse koefitsient on alla 1%, tuleb töötajatele anda ultraviolettkiiritust. See on teostatav kahel viisil: 1) tehisvalgustusele ultravioletse komponendi lisamisega 2) tööliste lühiajalise kiiritamisega erilistes ruumides, nn fotaariumides. Esimesel juhul kasutatakse koos päevavalguslampidega erüteemlampe (need on Hg luminestsentslampide eriliik, mis valmistatakse ultraviolettkiiri läbilaskvast klaasist) Fotaariumides annavad UV-kiirgust elavhõbekvartslambid. Ultraviolettkiirgus steriliseerib ka õhku ja takistab nakkushaiguste levikut Nii palju, kui on töökohal inimesi, on ka isiklikke vajadusi valgustuse suhtes.
Toidu struktuur ja organoleptilised omadused muutuvad vähem kui tavalise külmutamise või kuivatamise puhul. Ioniseeriva kiirguse kasutamine toiduainete säilitamiseks Radurisatsioon- kiiresti riknevas toidus mikroobide hävitamine ioniseeriva kiirguse toimel. Märgistus lill ja ring või ,,kiiritatud" või ,,töödeldud ioniseeriva kiirgusega". Kiiritamisel lainepikkuse kasvades energia väheneb. Kiiritamisel tekivad vabad radikaalid, mis ründavad mikroobide DNA-d. Mikroob sureb. Kiiritamisega toimub sarnane efekt pastöriseerimisele (energiaallikas on erinev; kiiritamist on nimetatud `külmaks pastöriseerimiseks Kuumutamise ja muu töötlemise käigus tekivad toidus samuti vabad radikaalid. 1) toidus patogeensete mikroorganismide hävitamine toidumürgistuste ärahoidmiseks või nende arvu vähendamiseks; 2) toidu riknemise vähendamine riknemisprotsessi pidurdamise ja riknemist põhjustavate organismide
Koondudes silma võrkkestale, põhjustab päikesest märksa heledam valguskiir antud kohas hävitava põletuse. Selle asjaolu on silmakirurgid oma kasuks pööranud. Pärast laseri ehitamist selgus, et laserikiirgus kahjustab nahka ning võib moonutada koerakke. Kudesid, mida kavatsetakse laserivalgusega kiiritada, võib värvida, reguleerides seega lokaalselt neelduva kiirguse hulka: mida tumedamaks ala toonitase, seda suurem on neeldumine. Säärase kiiritamisega on edu saavutatud kasvajate opereerimisel. Kuigi laser on kirurginoana efektne, on ta kallis lõbu. Nägemisteravuse parandamise uuemaks suunaks on ümbermodifitseerida silma ennast s.t. korrigeerida tegelikku refraktsiooni. Refraktiivse kirurgia kaks levinumat meetodit on: Radiaalne keratotoomia (RK) ja Fotorefraktiivne kirurgia. Fotorefraktiivses kirurgias põhiliselt kasutatavateks meetoditeks on PRK ja LASIK operatsioonid. Kaasaegseks
valgustusega. Loomuliku valgustuse asendamine kunstlikuga on lubatud ainult erijuhul, näiteks valmistatav toodang teatud tootmisprotsessi staadiumides on tundlik päikesevalgustusele (kunstkiud). Tööruumides kus ei ole loomulikku valgustust või loomulikku valgustuse koefitsient on alla 1%, tuleb töötajatele anda ultraviolettkiiritust. See on teostatav kahel viisil: 1) tehisvalgustuse ultravioletse komponendi lisamisega. 2) Tööliste lühiajalise kiiritamisega erilistes ruumides, nn fotaariumites. Loomuliku valgustuse puhul normeeritakse loomuliku valgustuse koefitsient e= (E sees / E väljas) x100 (%) E sees valgustihedus töötasapinnal (0,8m põrandapinnast) E väljas valgustihedus samal ajal väljas Tehisvalgustust kasutatakse, kui loomulikust valgustusest ei piisa. Jaotatakse: 1) ülavalgustus, mille puhul valgustid on laes. 2) Kombineeritud valgustus, mis koosneb ülavalgustusest ja kohtvalgustusest.
annaabi.ee 
