Valgus kui oluline keskkonnategur organismide jaoks
Ultraviolettkiirgus on aga suures koguses kahjulik kõigile elusorganismidele,
sest põhjustab mutatsioone DNAs ning valkude denaturatsiooni ehk valgu kõrgemat järku
struktuuride lagunemist. Suures kontsentratsioonis hävitab ta kõik mikroorganismid mistõttu
kasutatakse seda näiteks operatsioonisaalide steriliseerimiseks. Mõõdukas koguses on
organismile kasulik, sest selle toimel kulgeb vitamiini D süntees, nagu ka varem mainitud sai.
Nähtav valgus on tegelikult väga väike osa kogu kiirgusspektrist, mis Päikeselt maani jõuab.
Lühema lainepikkusega kiired on näiteks gammakiired , röntgenkiired ja ultraviolettkiirgus.
Pikema lainepikkusega aga infrapuna. Kiirguste jaotumist ja pikkusi on võimalik vaadelda
elektromagnetspektri abil. Infrapuna ehk soojuskiirgust vajavad kõik elusorganismid oma
kehatemperatuuri hoidmiseks. Valguskiirgus muutub neeldudes soojuskiirguseks.
Elusorganismid ise kiirgavad samuti soojust. Kõigusoojaste loomade kehatemperatuur on
annaabi.ee 
