Arvatavasti pole kaugel aeg, kui kaasaskantav dosimeeter saab iga inimese kohustuslikuks detailiks tema igapäevases riietuses, nii nagu prillid lühinägelikel või vihmavari niiskel sügispäeval. Eestis on radioaktiivset saastet vähemaks jäänud Eestis on kiirgusobjektide hulk on viimase kümne aastaga oluliselt vähenenud. Vabariigi erinevates punktides asuvad radioaktiivse saaste avastamiseks üles pandud mõõteseadmed, mille andmed saadetakse Eesti Kiirguskeskusesse. Reaalsed radioaktiivse saaste ohud võivad olla aatomielektrijaamadega toimuvad õnnetused. Lähim neist on 70 kilomeetrit Eesti piirist eemal asuv Sosnovõi Bor. Isegi kõige halvema stsenaariumi korral ei tohiks Eestis inimohvreid olla, sest üle 30 kilomeetri allika kiirgusest eemal on inimohvrid välistatud. Ülemaailmse terrorismiohu tõttu levivad radioaktiivsed pommid (inglise keeles dirty bombs),
olemas. 7 Siseruumide radoonisisalduse mõõtmiseks komplekteeritud detektorid pakitakse transportimise ajaks õhutihedasse alumiiniumkotti ning saadetakse tellijale posti teel (kui ei ole kokku lepitud teisiti) koos detektorite paigaldamise kirjaliku juhisega. Detektoreid on väga lihtne paigaldada ning need ei sega igapäevaelu. Pärast mõõteperioodi lõppu saadab tellija detektorid Kiirguskeskusesse tagasi posti teel või toob ise kohale. Pärast analüüsimist väljastatakse saadud tulemuste kohta protokoll. Kasutatav mõõtmismetoodika võimaldab võrrelda andmeid teiste Euroopa riikidega. [ 1 ] 1.3.2 Radooni mõõtmine lühiajalise meetodiga Tegemist on aktiivmeetodiga, mille korral paigaldatakse hoonesse 2-4 päevaks radoonimonitor AlphaGuard ( vt. joonis 1 ), mis jälgib radooni kontsentratsiooni muutusi ajas. Aparaat registreerib