osad, seejärel toim aine keem lag-ne (fotolüüs) või ühin-ne (fotosüntees). Kui lah-nud aine on mittelenduv, siis ülarõhk=lahuse osarõhuga. lisanditena teisi met-e, tekitavad elektrolüüdi lahuse toimel pid-lt Suure en-ga kiirgusliigid: gamma- ja röntgenkiired, ioniseerivad ka v püs- Aine osakeste üleminek vedelfaasist aurufaasi olen sellest, millise töötavaid galvaanielemente, mille töötamisel lähevad akt-se id moke ja põhj-d kiirguskeemilisi reakts-e. osa vdku pinnast võt enda alla komponendi mok-d, see aga oleneb metalli ioonid lahusesse ja met hävib. Katalüüs Katalüsaator on reakts-i kiiruste muut-st põhj aine, mis kontsentratsioonist. Seega peab komponendi auru osarõhk olema N: tinutatud (Sn) raudpleki puhul, kui tinakiht on terve, on raud- ei muuda reakts-i tasakaalu olekut, kuid kiirendab selle saab-st
ahela pikkuse all mõistetakse ühele tekkinud aktiivsele osakesele vastavat ahele lülide arvu. Fotokeemilised reaktsioonid on nähtava valguse või ultraviolett kiirguse toimel kulgevad reaktsioonid. Valguskvandi neeldumisel tekkivad molekulis aktiivsed osad. Toimub ainete keemiline lagunemine e. FOTOLÜÜS või ühinemine e FOTOSÜNTEES. Suure energiaga kiirgusliigid nt. röntgen kiired ioniseerivad ka väga püsivaid molekule põhjustades kiirguskeemilisi reaktsioone. KATALÜÜS: katalüsaator on aine, mis kiirendab reaktsiooni kuid ei muuda reaktsiooni tasakaaluolekut. Reaktsiooni aeglustajat nim INHIBIITORIKS. Reaktsioon algab katalüsaatori ühinemisel lähteainega. NT: kasutades ainete A ja B vahelisel reaktsioonil katalüsaatorit X, siis tekib vaheühend (aktiivne kompleks) A+B+C->AX+B->AB+X. Biokeemias kasutatakse orgaanilisi katalüsaatoreid, mida nim. Fermentideks või ensüümideks, mis reguleerivad
annaabi.ee 
