suguelundi peaosa ja väikesed häbememokad. Palju on ekriinseid higinäärmeid peopesadel, taldadel, laubal, rinnal, kõhul ja õlavöötmel. Nahk kaitseb kudesid ja organeid mehhaaniliste faktorite (löögid, hõõrumised, rõhumised) eest tänu pärisnahas olevatele kollageensetele ja elastsetele kiududele ning nahaalusele rasvkoele. Sarvkiht on halb soojusjuht, mistõttu kaitseb sügavamaid kihte kuivamise eest. Pigment melaniinis neeldub ultravioletne kiirgus, kaitstes organismi kiirguskahjustuste eest. 3 Nahapinna ph on 5,0 6,0, mis aitab neutraliseerida keemilisi aineid ja hävitada mikroobe. Sama toimet avaldavad ka rasu ja higinäärmed, seepärast liigne pesemine nõrgestab naha kaitsefunktsioone. Nahk on inimese tundeorgan, mille kaudu tuntakse valuaistingut, puudutust, rõhumist, vibratsiooni, sooja ja külma. Peale selle täidab nahk sekretoorset ja ekskretoorset ülesannet. Inimese higi keemiline koostis muutub sõltuvalt inimese üldseisundist ja eritatava higi hulgast
kuritegevuseks. 22 4.3.2 Sotsiaalse turvalisuse tugevdamine Riigi sotsiaalse stabiilsuse tagamiseks on oluline lahendada tööturu probleemid, rakendada riskigruppe hõlmav jätkusuutlik sotsiaalkindlustussüsteem ning valmistada ette kvalifitseeritud tööjõudu mahus, mis kindlustaks majanduskasvu jätkumise. Tervishoiualaste hädaolukordade korral võib tekkida suur hulk meditsiiniabi vajajaid nakkushaiguste puhangute, mürgistuste või kiirguskahjustuste tõttu. Eesti kujundab riiklikku valmisolekut tervishoiualasteks hädaolukordadeks, tuginedes tihedale koostööle Euroopa Liidu liikmesriikidega. Riigi ülesanne on võitlus nakkushaiguste, sealhulgas HIVi/AIDSi ja tuberkuloosi leviku vastu. Eestis rakendatakse eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise meetmeid kooskõlas rahvusvaheliste meditsiinieeskirjadega. HIVi/AIDSi ja tuberkuloosi leviku piiramiseks ja narkomaania vähendamiseks rakendatakse riiklikke programme. 4.3
Nimeta kõige kiirgusttaluvam bakter. Mis kaitseb teda kiirguse eest? Milleks saab kasutada UV-kiirgust? Miks saab UV kiirgust kasutada mikroobimutantide saamiseks? Miks hapnik tugevdab kiirguste ohtlikku toimet? Kiirguse mõju sõltub selle lainepikkusest ja doosist. Mida lühem on valguse lainepikkus, seda suurem on tema energia. Päikesekiirgus (nähtav valgus, Uvkiirgus, infrapunane kiirgus, raadiolained) on Maa peamine kiirgusallikas. Pigmentatsioon kaitseb baktereid kiirguskahjustuste eest. Õhus on alati palju pigmenteerunud baktereid. Mikrokokid on nahapinnal elavad bakterid, keda alati rohkesti leidub ruumide õhus. Õhkkülvidest isoleeritakse kõige sagedamini perekondade Micrococcus, Corynebacterium, Mycobacterium ja Rhodotorula esindajaid. On võrreldud Micrococcus luteus'e kollaste ja valgete vormide vastupidavust valguskiirgusele. Valged vormid hukkusid valgusele eksponeerimisel. Kiirguse eest kaitseb ka polüsahhariidne kapsel!
Osmoprotektorid suurendavad organismide ja nende valkude kuivataluvust. Näiteks ka algloomad suudavad tänu osmoprotektoritele pärast kuivamist `ellu ärgata'. Kiirguse mõju mikroorganismidele Üldiselt kiirgus mõjub halvasti. Kiirguse efekt sõltub lainepikkusest ja doosist, mida lühem lainepikkus, seda suurem energia sellel on ja seda kahjustav see on. Peamine kiirgusallikas on päikesekiirgus. Pigmentatsioon- kaitseb kiirguskahjustuste eest (kollakad-oranzid pigmendid eriti). Õhus on pigmenteerunud baktereid (Micrococcus luteus). Kiirguse vastu kaitseb ka polüsahhariidne kapsel. UV kiirgus- letaalne või mutageenne toime. Mõjub pindmiselt- ei tungi sügavale. Otsesed UV kiired tapavad mikroobe juba 10-30 min jooksul. Kasutatakse steriliseerimisel- kiiresti hävivad bakterite vegetatiivsed rakud, spoorid on kiirgusresistentsemad. Laminaarid (laminaarboksid, külviboksid). UV-A (naha vananemine, muidu üsna kahjutu), UV-B
4.3.2. Sotsiaalse turvalisuse tugevdamine Riigi sotsiaalse stabiilsuse tagamiseks on oluline lahendada tööturu probleemid, rakendada riskigruppe hõlmav jätkusuutlik sotsiaalkindlustussüsteem ning valmistada ette kvalifitseeritud tööjõudu mahus, mis kindlustaks majanduskasvu jätkumise. Tervishoiualaste hädaolukordade korral võib tekkida suur hulk meditsiiniabi vajajaid nakkushaiguste puhangute, mürgistuste või kiirguskahjustuste tõttu. Eesti kujundab riiklikku valmisolekut tervishoiualasteks hädaolukordadeks, tuginedes tihedale koostööle Euroopa Liidu liikmesriikidega. Riigi ülesanne on võitlus nakkushaiguste, sealhulgas HIVi/AIDSi ja tuberkuloosi leviku vastu. Eestis rakendatakse eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise meetmeid kooskõlas rahvusvaheliste meditsiinieeskirjadega. HIVi/AIDSi ja tuberkuloosi leviku piiramiseks ja narkomaania vähendamiseks rakendatakse riiklikke programme. 4.3.3
annaabi.ee 
