arv, N0 on algne radionukliidide arv, t aeg ja konstant Beetaosake beeta lagunemisel kiiratud osake. Elektron või positron Radioaktiivne rida st kui üks aine laguneb teiseks, see omakorda kolmandaks jne A. Isotoop keemilise elemendi teisend, kus on sama arv prootoneid aga erinev arv neutroneid aatomituumas Radioaktiivse lagunemise seadus Ekvivalentdoos doos koele v organile, mis väljendab neile tekitatud kahju suurust. Saadake kui neeldunud doos korrutatakse kiirgusfaktoriga, mis võimaldab arvesse võtta erinevate kiirgusliikide erinevat tervisekahjulikkust koele v organile. HT,R * WR * DT,R Poolestusaeg ajavahemik mille kestel jõuab laguneda pool esialgsest radionukliidide arvust Aatomnumber number mis näitab mitu prootonit on aatomis
Kõige enam kasutatavad ühikud kiirguste suuruste mõõtmiseks on grei, siivert ja bekerell. Kiirguse mõju iseloomustamiseks kasutatakse mõistet doos. Energia hulka, mille ioniseeriv kiirgus annab üle aine (näiteks inimkoe) massiühikule, kutsutakse neeldumisdoosiks. Seda väljendatakse ühikuga grei (sümbol Gy), kus üks grei võrdub ühe dzauliga kilogrammi kohta (1Gy=1 J kg-1). [1] Erinevat tüüpi ioniseeriva kiirguse võimaliku kahjulikkuse võrdlemiseks sobib kiirgusfaktoriga läbi korrutatud neeldunud doos ehk siis ekvivalentdoos, mille ühik on siivert (sümbol Sv). [1] Kiirguse aktiivsuse suurust mõõdetakse ühikuga bekerell (sümbol Bq) ning see näitab radioaktiivse aine hulka. [1] Uurimise alla on võetud nähtamatud kiirgused ning nende mõjud. Andmeid kogusin internetist leitud allikatest, näiteks kiirgusinfo.ee ja palju teised leheküljed ning ajakirjast Mida Arstid Sulle Ei Räägi. Uurimismeetodiks oli saadud informatsiooni analüüs.
annaabi.ee 
