Mida kõrgem on aluspinna temp. ja mida madalam õhu temp. seda enam kiirgab. Atmosfääri vastukiirgus: atmosfäärist kiirgab soojus Maale tagasi * EFEKTIIVNE KIIRGUS: Maa soojuskiirgus atmosfääri vahekiirgus Saab olla positiivne: Maa annab rohkem soojust ära, kui juurde võtab; negatiivne maale jõuab rohkem soojust, kui ära annab. * Kiirgusbilanss maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe Positiivne kb: maapind saab rohkem kiirgusenergiat, kui ta ise ära annab. Maapind soojeneb. Päeval on selline olukord tavaliselt. Negatiivne kb: maapind annab rohkem kiirgusenergiat ära. Maapind jahtub. Öösel. - Eesti aastane kiirgusbilanss on positiivne, negatiivne on ta vaid talvel. Kokkuvõttes on maailma kiirgusbilanss tasakaalus, vöödniliselt on aga suured erinevused. (Kui oleks pos, siis kliima soojeneks põlemiseni, kui neg. siis jahtuks jäätumiseni)
AJAARVESTUS 1.Tõeline keskpäev on Päikeseketta keskpunkti ülemise kulmintasiooni moment. 2.Kulminatsioon on tevakeha läbiminek taevameridiaanist 3.Päikeseööpäeva pikkus kõigub, sest Maa orbiit ei ole ringjooneline ja Päike ei liigu möööda ekvaattorit. 4.Maailmaajaks nimetatakse algmeridiaani (Greenwichi) keskööst loetavat aega. 5.Ajavööndi Lagus on 15 kraadi. Kooku on Maa jagatud 24 ajavööks. Ida-Europa ajavööndi piir on 30 kraadi ida pool. Suveaeg on 1 tunni võrra vööndiajast ees 6.Efemeriidiaeg on ühtlaselt kulgev astronoomiline aeg 7.Ajavõrrand näitab kui palju eineb "käekella aeg" Päikese jrgi määratud ajast. Tõeline Päikeseaeg=Keskmine Päikeseaeg. 8.Koordineeritud Maailmaaeg PÄIKESESÜSTEEM 1.systeemi keskne taevakeha 2.systeemi tunnused: Orbiidi tasapind Tiirlemine Orbiidi raadiused Pöörlemine Pöörlemistelg Kuud 2 Gruppi Kepleri seadused 1.Seadus 2.Seadus 3.Seadus Astronoomiline ühik Newtoni gravitatsiooniseadus-gravitatsioon...
maapinnale igast suunast. Otsekiirgus jõuab maapinnale mingi kindla nurga all, hajuskiirgusel puudub kindel suund. 8.Maapinnani jõudnud kiirgusest osa neeldub maapinna ülemises kihis (vees), osa peegeldub tagasi maailmaruumi. Neeldunud kiirgus soojendab maapinda ja muutub pikalaineliseks soojuskiirguseks, mis soojendab ümbritsevat õhku (vett) ja hajub. 9.Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivse bilanssi korral saab maapind rohkem kiirgusenergiat, kui soojuskiirgusena ära annab. Pideva + bilanssi korral toimub pidev soojenemine, kuni maakera ära põlemiseni. Negatiivse bilanssi korral saab maapind vähem kiirgusenergiat, kui ise soojusena ära annab. Pideva – bilanssi korral toimub pidev jahtumine, ning lõpeb jäätumisega. 10.Vööndiliselt on erinevused suured. Palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, sest seal on kiirgusbilanss positiivne. Polaaraladel toimub tugev jahtumine, sest kiirgusbilanss on negatiivne. 11
kiire vähenemine ja aine ümberpaigutumine ATMOSFÄÄR fotosfäär ja kromosfäär, koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist PÄIKESE KROON hõre ja kuum gaasi pilv, ulatub miljoneid kilomeetreid kosmosesse ja temperatuur on ligikaudi 1 000 000 Kelvinit PÄIKESE EHITUS PÄIKESEKIIRGUS Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog Kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9×10 astmes 26 vatti(W) Maale langeb Päikese kiirgusenergiat 1,8×10 astmes 17 dzauli(J) sekundis ning umbes kolmandik sellest peegeldub ilmaruumi tagasi Maal toimuvate füüsikaliste ja bioloogiliste protsesside peamiseks energiaallikaks PÄIKESEKIIRGUS PÄIKESE AKTIIVSUS Mõõdetakse Päikeseplekkide aastase arvu, säilinud puutüvede aastaringides salvestunud radiosüsiniku ja pinnase berülliumisisalduse muutumise põhjal On tõusnud alates 1900. aastatest Kõrgpunkt 1950. ja 1990. aastatel
1. Nimeta ilmaelemendid ja selgita nende vahelisi seoseid. õhutemperatuur,õhu niiskus,sademete hulk,tuule kiirus ja õhurõhk. 2. Nimeta kliimatekketegurid ja selgita nende rolli kliima kujunemisel. astronoomiline ja geograafiline 3. Selgita Päikesekiirguse muutumist atmosfääris. Mis on Maa kiirgusbilanss? (pos, neg, tasakaalus) Päikesekiirguse muutumist atmosfääris-Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri läbimise käigus. Pos. Kiirgusbilanss -kui maa saab rohkem kiirgusenergiat,kui ära annab Kiirgusbilanss-maapinnalt neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk? Päikesekiirguse maapinnale jõudev hulk sõltub geograafilisest laiusest, aluspinna omadustest ja pilvisusest. 1. Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast. Tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusse sõltub sellest, milline maapind on. 2
Valmistamiseks vajalikud materjalid on hõlpsasti kättesaadavad. Vähe hooldamist. Ei ole kuigi varustamiskindel, sest ta sõltub päikesevalgusest , mis jõuab maani igas ajaühikus. See muudab päikesepatarei kasutujs öösel ja pilvistel päevadel. Ei ole veel maksumusefektiivne. Päikesepatareide ehitamine on kallis. Efektiivseks kasutamiseks ööpäevaringselt tuleks ehitada välja elektri transportimis,talletamis ning varusüsteemid. Kiirgusenergiat kõige enam kasutatud majapidamisvee soojendamiseks (aprillist septembrini). Maasse salvestatud päikeseenergia arvel on soojuspumba abil võimalik aasta ringi kütta elumaju (Paldiski reisisadama terminal, Rõuge põhikool ja Jägala kirik). Päikesekollektorite baasil töötava päikeseenergia kasutamine on lisakütte võimalus (Vändra haigla ja Keila SOSlasteküla). Projektis ,,Vuti kodud" kasutatakse Eestis esmakordselt kortermajas tarbevee soojendamiseks
· PÄEVA PIKKUS AASTAAEG (ERITI PARAS- JA KÜLMVÖÖTMES) · PILVISUS OTSENE VÕI HAJUS KIIRGUS · OSOONIKIHT NEELAB ULTRAVIOLETTKIIRGUST · ATMOSFÄÄRI KOOSTIS VEEAUR, AROSOOL KIIRGUSBILANSS- maapinnalt neeldunud ja maapinnalt Lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q(1-A)-E R-kiirgusbilanss Q-kogu kiirgus A-albeedo E-efektiivne kiirgus Efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe Pos. Kiirgusbilanss -kui maa saab rohkem kiirgusenergiat, kui ära annab (maapind soojeneb) Neg. Kiirgusbilanss kui maa annab rohkem soojuskiirgust , kui juurde saab (öösel) Eestis kiirgusbilanss positiivne, neg ainult talvel. Maakera kiirgusbilanss on tasakaalus Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid lasevad Päikesevalguse küll maapinnale, kuid peavad kinni maapinnalt tagasi peegelduva soojuskiirguse. Atmosfäär
• Atmosfääri puudumisel kuumeneks maapind Päikesekiirguse arvel päeval 100C-ni ja öösel -100C-ni ja alla selle. • Maa atmosfääri paksus on umbes 1000- 1200km. Kiirgusbilanss • Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt hajunud kiirguse vahe. • Eristatakse positiivset kiirgusbilanssi ja negatiivset kiirgusbilanssi. • Kiirgusbilanss tekitab kasvuhooneefekti. • Maakera kiirgusbilanss on tasakaalus. • Positiivne kiirgusbilanss -kui maa saab rohkem kiirgusenergiat,kui ära annab (maapind soojeneb) • Negatiivne kiirgusbilanss – kui maa annab rohkem soojuskiirgust, kui juurde saab (öösel) • Maa eri piirkondades on kiirgusbilanss erinev, osa piirkondi soojeneb ja osa jahtub. • Eestis on kiirgusbilanss positiivne, ainult talvel negatiivne. Tuul ja õhuringlus • Tuul-looduslikel põhjustel liikuv õhk. • Tuul tekib seepärast, et õhk liigub kõrgema õhurõhuga piirkonnast madalama õhurõhuga piirkonda.
kaudselt, rakendades süsteemi; peeglid aurukatel – auruturbiingeneraator; vahetult fotoelementide abil; kasutatakse põhiliselt räni või gallium arseeniid fotoelemente, milliste kasutegur ulatub 20... 35%ni. 8 PÄIKESEKOLLEKTOR Päikesekollektor kujutab endast kile või klaasi alla paigutatud kiirgusenergiat Julia Kjahrenova neelavaid torusid või plaatsoojusvahetit, milles voolab soojuskandja (vesi, õhk, vms.). Klaas või kilekate takistab pikemalaineiise soojuskiirguse tagasipääsu keskkonda, mille tulemusena temperatuur kile või klaasi all tõuseb ning tõuseb ka soojuskandja temperatuur. 9 PÄIKESEKIIRGUSKOLLEKTORI
temp tõuseb. Päikesekiirgus- Päikeselt lähtuv elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mkromeetrit. Albeedo e tagasipeegeldunud kiirgus. Efektiivseks kiirguseks nim Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe (R-kiirgusbil, Q-kogukiirgus, A-albeedo, E-efektiivne kiirgus). Positiivne kiirgusbilanss täh, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab, siis maapind soojeneb. Osooniaugud- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris, mis esinevad sesoonselt pooluste kohal ja võivad laieneda ekvaatori suunas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappeg jt kasvuhoonegaasid neelavad
Keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs Aatomabsorptsioonspektraalanalüüs AAS Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Jekaterina Bazanova 093781YASB YASB21 Õppejõud: Kati Helmja Teooria: AAS- meetod põhineb vabada aatomite võimel absorbeerida kiirgusenergiat. Mõõdetakse kiirigusallikast lähtuva valguse intensiivsuse vähenemist proovi sisaldava mõõteraku läbimisel. Mõõterakuks on gaasipõleti leek ja grafiitahjus saadav kuumade gaaside pilv. Küttegaasid juhitakse segamiskambrisse ja imetakse läbi kapillaari segistisse ka analüüsitav lahus, kus see pihustub. Leegis kõrgel temperatuuril lahus aurustub ja atomiseerub. Kiirgusallikaks on õõneskatoodlamp, kuhu on monteeritud anood ja määratavast metallist või
36% infrapunane soojus, 8% ultraviolettvalgus päevitus. Osa neeldub, (pilved, osoon, veeaur, aerosoolid, tolm), osa peegeldub tagasi. Maapinnale jõuab umbes pool kogukiirjusest. Suurem osa neeldub maapind soojeneb, alles siis soojeneb õhk. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Värskel lumel kõige suurem (0,8-0,95), musta pöetud põllu albeedo 0,15. Kiirgusbilanss maapinnalt peegeldunud ja maapinnal neeldunud kiirjuste vahe. Positiivne maapind saab rohkem kiirgusenergiat, kui ära annab mp soojeneb, soojus läheb sügavamale. Osooniauke tekitavad freoonid ehk tugevad katalüsaatorid. Osooniauk Antarktika kohal on tegelikult täiesti loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Globaalprobleemide tagajärjed: kliima soojenemine, veetemp. tõus alad ujutatakse üle, kõrbete teke, taimede suremine, tervise halvenemine.
Metallide ionisatsioonienergia on tavaliselt palju madalam kui mittemetallidel, mistõttu metallid reeglina kaotavad elektrone (muutuvad positiivseteks ioonideks) ja mittemetallid haaravad elektrone lisaks (muutuvad negatiivseteks ioonideks). Ioonide teke Positiivse iooni teke Positiivse iooni tekkimiseks on vaja aatomile anda lisaenergia, mis on suurem või võrdne aatomi ionisatsioonienergiaga. Näiteks ioniseeriv kiirgus ioniseerib aatomeid andes kiirgusenergiat üle aatomitele ning rebides sellega elektrone aatomi elektronkattest välja. Mida madalam on aatomi ionisatsioonienergia, seda väiksema energiaga kiirgusest piisab aatomi ioniseerimiseks. Positiivset iooni nimetatakse katiooniks. Negatiivse iooni teke Neutraalses aatomi tuumas on tavaliselt Z positiivselt laetud prootonit ja elektronkattes Z negatiivselt laetud elektroni. Seega on aatomi kogulaeg 0. Kui elektronid kataks tuuma
Suuremat kasvu on oodata arengumaadelt. Tänasel päeval kasutab 25% maailma rikkamatest inimestest ligi 2/3 kogu tarbitavast energiast ning ülejäänud 75% Maa populatsioonist vaid 1/3. Et säilitada energiaallikate olemasolu ka järeltulevatele põlvkondadele, mõeldakse rohkem taastuvate energiaallikate (hüdroenergia, biokütused, tuule ja päikeseenergia) kasutuselevõtule. Eelkõige mõeldakse võimalustele paremini ära kasutada Päikeselt langevat kiirgusenergiat. Lisaks juba tuntud taastuvatele energiaallikatele otsitakse energia tootmiseks ka uusi võimalusi, milliste väljaarendamine on tihti (näiteks termotuumaprotsesside puhul) äärmiselt kulukas. Vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke, põhjavette, ookeanisse jt). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada
esitatud: 1 Teoreetilised alused Tänapäeval on aatomabsorbtsioonspektraalanalüüs üheks põhiliseks metallide mikrokonsentratsioonide määramise meetodiks, vastavad seadmed omavad suurt täpsust ning neid on lihtne kasutada. Aatomabsorbtsioonspektraalanalüüs põhineb vabade aatomite võimel absorbeerida kiirgusenergiat. Mõõdetakse kiirgusallikast lähtuva valguse intensiivsuse vähenemist proovi sisaldava mõõteraku läbimisel. Mõõterakuks on tavaliselt gaasipõleti leek või grafiitahjus saadav kuumade gaaside pilv. Küttegaasideks on tavaliselt õhk ja atsetüleen. Leegis on kõrge temperatuur (2000 3000 °C) ning pihustunud analüüsitav lahus aurustub ja automiseerub, kusjuures aatomid jäävad oma normaalsele energiatasemele.
8-9 km tropopaus-temperatuur ei muutu. 12-50 km STRATOSFÄÄR- temp. kõrguse suurenedes suureneb, O3 neelab UV-kiirgust ja soojeneb, pooluste kohal on osoonikiht hõre. 50-83 km MESOSFÄÄR- temp. kõrgusega langeb 85-480 km TERMOSFÄÄR-õhk väga hõre, molekulid liiguvad kiiresti, nende kineetiline energia põhjustab temp. tõusu. 17.Maa kiirgusbilanss: Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne-maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Negatiivne-annab maapind rohkem soojuskiirgust ära, kui juurde saab. 18.Üldine õhuringlus: Tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Kagu- ja kirdepassaadid-troopikast ekvaatori suunas liikuv õhk Coriolise jõust tingituna põhjapoolkeral kaldub liikumine kirdest ja lõunapoolkeral kagust.
neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. • ALBEEDO – aluspinnalt tagasipeegeldunud valguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. • Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest neeldub, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa peegeldub atmosfääri tagasi. • KIIRGUSBILANSS - maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. • Positiivne kiirgusbilanss - maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. • Negatiivse kiirgusbilanss – maapind annab soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab. ATMOSFÄÄRI ÕHURINGLUS • Tuul – õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes. Tuule teket ja suunda mõjutavad jõud: • Gradientjõud (õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalamale- paneb õhu liikuma) • Mida suurem on õhurõhkude vahe seda tugevam on tuul. ATMOSFÄÄRI ÕHURINGLUS Tuule teket mõjutavad järgmised jõud:
soojusenergiaks aga samuti elektrienergiaks (kõrgemates atmosfäärikihtides). Neeldumine on selektiivse (lainepikkusest sõltuva) iseloomuga. Atmosfääri läbimisel toimub oluline päikesekiirguse spektraalse koostise muutumine. See on seotud kiirguse neelamisega atmosfääri koostises olevate gaaside poolt. kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa
sujuvalt üle planeetidevheliseks ruumiks. Kiirgusbilanss-maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.Maa soojuskiirgus- mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur,seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Atmosfääri vastukiirgus-esineb,kui on ilm pilves,õhk soe ja sisaldab palju veeauru.Efektiivne kiirgus-maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet.Positiivne kiirgusbilanss-maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui ise soojuskiirgusena ära annab.Negatiivne kiirgusbilanss- maapind annab rohkem soojuskiirgust ära,kui ta juurde saab (jahtub). Osooniaugud-osoonikihi oluline hõrenemine stratosfääris. Happesademed-happelise reaksiooniga sademed,mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel. Happesademed: PÕHJUSED-kütuste põletamine tehastes, transpordist pärinev saaste. TAGAJÄRJED-kahjustavad metsi(okaspuid),veekogude elustikku,mullad hapestuvad, ehitised hävivad(lubjakivi)
6. Kiirgusbilanss, selle erinevus erinevatel laiuskraadidel (positiivne ja negatiivne kiirgusbilanss). Järgmistest mõistetest arusaamine : otsekiirgus, hajuskiirgus, kogukiirgus, albeedo, efektiivne kiirgus; millal on nende väärtused suuremad, millal väiksemad. Kiirgusbilanss-> maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. (R=Q(1-A)-E) Positiivne kiirgusbilanss-> maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab.->maapind soojeneb Negatiivne kiirgusbilanss->maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab->maapind jahtub Otsekiirgus-> jõuab maapinnani parallelsete kiirtena otse Hajuskiirgus-> jõuab maapinnale pärast hajumist läbi pilvede, veeauru, tolmu. (muudab suunda) Kogukiirgus(Q)-> otse+ hajuskiirgus Albeedo(A)-> aluspinna peegeldumisvõime. Tagasipeegeldunud kiirguse ja kogukiirguse suhe.
Millest sõltub aluspinna albeedo? Värvusest, niiskusest, kõrgusest merepinnast, temp.-st. Mida kõrgem on aluspinna temp. ja madalam õhutemp. seda suurem on Maa soojuskiirgus. Atmosfääri vastukiirgus- esineb kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru. Efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kui maapind saab rohkem kiirgusenergiat, kui soojuskiirgusena ära annab. Negatiivne kui maapind annab soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, jahtub. Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus kui kogu juurde tulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Erinevate alade vahel toimub soojusvahetus. 1) 21.juuni-suvine pööripäev Päike paistab seniidis põhjapöörijoonel ja valgustab rohkem põhja poolkera. Polaarpäev on põhjapooluse ümber kuni põhjapolaarjooneni ja polaaröö lõunapooluse ümber kuni
5. Kuidas sõltub albeedost aluspinna soojenemine? 6. Kiirgusbilanss (valem)? Kiirgusbilanss on (maapinnas neeldunud ja pinnalt lahkunud) kiirgusvoogude vahe: R = Q (1 - A) - E ehk Kiirgusbilanss = Kogukiirgus (1 - Albeedo) - Efektiivne kiirgus 7. Mis juhtub kui Maa soojuskiirgus oleks positiivne, negatiivne? Soojuskiirgus (tervikuna maakera kiirgusb tasakaalus ehk juurdetuleva ja lahkuva kiirgushulk võrdne): Positiivne: Rohkem kiirgusenergiat Maapind soojeneb (pidev soojenemine kuni maakera üles sulaks/ ära põleks= Soojus liigub sügavale pinnasesse Negatiivne: Maapind loovutab soojuskiirgust Maapind jahtub (pidev jahtumine ja lõplik jäätumine) 8. Selgita joonis 5.8 abil maapinnale saabuva ja neelduva päikesekiirguse hulka? Fossiilse kütuse põletamisel on atmosfääri paisatud CO2 hulk kasvanud. Atmosfäär neelab rohkem Maa soojuskiirgust ja lahkub vähem maailmaruumi.
5. Kuidas sõltub albeedo aluspinnast? Tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusse sõltub sellest, milline paapind on. Nt taimkattega katud maapinnal on albeedo 0,20-0,25, värskel küntud põllul 0,10-0,15. Üks kõige väiksemaid albeedosi esineb veepinnal, kus päike paistab kõrgel. 6. Kiirgusbilansi olemus Kiirgusbilans on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgubilans tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirjusena ära annab. 7. Selgita gradient-, Coriolisi ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alati madalama rõhuga alale. Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv intertsjõud ehk Coriolisi jõud. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule
Üks kõige väiksemaid albeedosid esineb veepinnal, kui päike paistab kõrgelt. 4.Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid 1) Nähtav valgus on 56 % 2) Ultravioletkiirgus on 8% 3) Infrapunakiirgus 36 % , seda inimese silm ei näe kuid seda tunneb keha soojuskiirgusena, kiirguse abil kandub edasi soojus. 5.Selgita kiirgusbilansi olemasolu Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Pos.tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab.Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivse korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub.Selline olukord esineb öösel,kui päikesekiirgust üldse juurde ei tule.Eestis on aastane positiivne.Negatiivne on vaid talvisel ajal, eriti siis, kui maapind on kaetud lumega. 6.Selgita kasvuhooneefekti olemust ja too näiteid võimalikest tagajärgedest.
Üks kõige väiksemaid albeedosid esineb veepinnal, kui päike paistab kõrgelt. 4.Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid 1) Nähtav valgus on 56 % 2) Ultravioletkiirgus on 8% 3) Infrapunakiirgus 36 % , seda inimese silm ei näe kuid seda tunneb keha soojuskiirgusena, kiirguse abil kandub edasi soojus. 5.Selgita kiirgusbilansi olemasolu Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Pos.tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab.Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivse korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub.Selline olukord esineb öösel,kui päikesekiirgust üldse juurde ei tule.Eestis on aastane positiivne.Negatiivne on vaid talvisel ajal, eriti siis, kui maapind on kaetud lumega. 6.Selgita kasvuhooneefekti olemust ja too näiteid võimalikest tagajärgedest.
polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub põhjalaiusel 66°33'38" ja lõunapolaarjoon lõunalaiusel 66°33'38". Pöörijoon on on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. ÜLDINE ÕHURINGLUS 1.Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja
Suuremat kasvu on oodata arengumaadelt. Tänasel päeval kasutab 25% maailma rikkamatest inimestest ligi 2/3 kogu tarbitavast energiast ning ülejäänud 75% Maa populatsioonist vaid 1/3. Et säilitada energiaallikate olemasolu ka järeltulevatele põlvkondadele, mõeldakse rohkem taastuvate energiaallikate (hüdroenergia, biokütused, tuule- ja päikeseenergia) kasutuselevõtule. Eelkõige mõeldakse võimalustele paremini ära kasutada Päikeselt langevat kiirgusenergiat. Lisaks juba tuntud taastuvatele energiaallikatele otsitakse energia tootmiseks ka uusi võimalusi, milliste väljaarendamine on tihti (näiteks termotuumaprotsesside puhul) äärmiselt kulukas. 6 KOKKUVÕTE Inimkonnal tuleb leida viis rahvaarvu piiramiseks ja elatustaseme tõstmiseks arengumaades. Arengutaseme ühtlustamine toob kaasa rahvaarvu stabiliseerumise ja annab inimestele võimaluse oma arvukust ise täpselt reguleerida
4 Be 2 He 6 C ? , 3 Li ? 2 He 2 He , 7 N 2 He 8 C ? 9 4 12 6 4 3 14 4 17 8) Kui suur osa esialgsest radioaktiivse aine kogusest jääb järele pärast 3 poolestusaja möödumist (%)? 62 9) 29 Cu poolestusaeg on 10 minutit. Mitme minuti pärast on vase selle isotoobi aatomite arv vähenenud 4 korda? 10) 1 Gy (grei) on kiirgusdoos, kui 1 kg aines neeldub 1 J kiirgusenergiat. Arvuta 75 kg massiga kehas neeldunud kiirguse energia, kui inimene sai energiadoosi 4 Gy. 11) 5,2 Gy suuruse gammakiirguse neeldumine kutsus esile koe kahjustuse. Kui suure neutronkiirguse efektiivdoosi tulemusel juhtuks sama (SBE 19)?
6. Kiirgusbilanss, selle erinevus erinevatel laiuskraadidel (positiivne ja negatiivne kiirgusbilanss). Järgmistest mõistetest arusaamine : otsekiirgus, hajuskiirgus, kogukiirgus, albeedo, efektiivne kiirgus; millal on nende väärtused suuremad, millal väiksemad. Kiirgusbilanss - maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe Positiivne kiirgusbilanss - maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab Negatiivne kiirgusbilanss - maapind annab rohkem soojuskiirgust ära, kui juurde saab, selle tagajärjel maapind jahtub Otsekiirgus - jõuab läbi atmosfääri otse maapinnale Hajuskiirgus - jõuab pärast läbi pilvede hajumist maapinnale Kogukiirgus - otse- ja hajuskiirgus kokku Albeedo - aluspinna peegeldumisvõime
Temp langeb 80kraadini,hõreõhk, p=0,01mb-ni. Helkivad ööpilved. Termosfäär- 860km.-1000km. Õhurõhk tõuseb .läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks.eksosfäär- kosmos.ilm ja kliima õhutemp. Termomeeret, õhurõhk- mmHg, õhuniiskus-hügnomeeter, sademed-sademed mm, lumi cm, tuul m/s, tuulelipp, anemomeeter, pilvisus, pallides. Päikesekiirgus kiirgusbilanss-maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Posit. Kiirgusb. Kui maapind saab päikselt rohkem kiirgusenergiat kui ise ära annab. Negat. Kiirgusb- maapind annab rohkem ära kui juurde saab. Õhu- ja tuuleringlus. Madalrõhkkond- tsüklon- alla 760mmHGtõusvad kerged õhud, toimub kondenseerumine. Kõrgrõhkkond- antitsüklon-üle 760 mmHg laskuvad õhuvoolud, päikesepaise.tuul puhub alati kõrgema rõhualalt madalamale kuni tasakaalustatakse. K->M Õhumassid ekvatoriaalne-ekvaatori läheduses, temp kõrge, niiske, eestis pole. Troopiline mereline- 30-40 laiuskraadid ookeaniline, niisked, eestis suvel
soojusenergiaks. - Maale jõuab ½ atmosfääri sisenenud päikeseenergiast. Osa jõuab otse maale, osa hajub pilvedes, jõudes maapinnani hajuskiirgusena. Kogukiirgus = otsekiirgus + hajuskiirgus - Maale jõudnud energiast osa neeldub – soojendab aluspinda. Osa peegeldub atmosfääri tagasi. Mida tumedam ja niiskem pind, seda enam neeldub. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Pos.tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab.Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivse korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub.Selline olukord esineb öösel,kui päikesekiirgust üldse juurde ei tule.Eestis on aastane positiivne.Negatiivne on vaid talvisel ajal, eriti siis, kui maapind on kaetud lumega. 5. Millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk? Tv
ööpäevane ja aastane käik. Albeedo on tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse, see iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Mida tumedam ning niiskem aluspind on, seda rohkem kiirgust neeldub mida heledam ja kuivem, seda rohkem peegeldub. Kiirgusbilanss Kiirgusbilann on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanns tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui ise õhku ära annab, mille tagajärjel maapind soojeneb ning soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivse kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab ning selle tagajärjel ta jahtub. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne ning negatiive on vaid talvel, eriti lume korral. Tervikuna on kogu maakera kiirgusbilanss tasakaalus, see tähendab, et nii kogu juurdetulev kui lahkuv kiirgushulk on võrdsed.
Tavaliselt on see positiivne, s.t. et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab. Mida selgem on ilm ja puhtam õhk, seda tugevam on efektiivne kiirgus. Efektiivne kiirgus kujutab enesest seda osa Maa soojuskiirgusest, mis ei neeldu atmosfääris, vaid lahkub sealt, ning mille võrra maapind tegelikult jahtub. Positiivne kiirgusbilanss tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Negatiivse kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab. Selline olukord esineb öösel, kui päikesekiirgust üldse juurde ei tule. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne. Negatiivne on ta vaid talvisel ajal, eriti siis, kui maapind on lumega kaetud. Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Vööndiliselt on erinevused aga suured
Kui aga ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe : R=Q(1-A) E kus R- kiirgusbilanss, Q-kogukiirgus , A-albeedo, E efektiivne kiirgus Positiive kiirgusbilanss tähendab seda, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ise ära annab. Maapind soojeneb. Eesti aastane kiirgusbilanss on positiivne. Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus. Osooniaugud Osooni on kõigis atmosfääri kihtides, kuid valdav osa on stratosfääris. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. (Kuid see ei tähenda täielikku puudumist) Osoonile on omane selgelt väljendunud sesoonne iseloom. Kõige suurem oht UV poolt on
22. Iseloomusta efektiivset kiirgust. tavaliselt on see positiivne. Mida selgem ja puhtam ilm, seda tugevam on efektiivne kiirgus. Kujutab enesest seda osa Maa soojuskiirgusest, mis ei neeldu atmosfääris, vaid lahkub sealt ehk maapind soojeneb. 23. Mis on KIIRGUSBILANSS? maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. 24. Kuidas kiirgusbilannssi liigitatakse ning iseloomusta neid? POSITIIVNE KIIRGUSBILANSS: maapind saab rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab maapind soojeneb soojus liigub edasi sügavamale. NEGATIIVNE KIIRGUSBILANSS: maapind annab ära rohkem soojuskiirgust, kui tagasi saab maapind jahtub. *TERVIKUNA ON MAAKERA KIIRGUSBILANSS TASAKAALUS, VÖÖNDILISELT AGA ERINEVAD SUURUSED.* 25. Mis on põhjustanud kliima soojenemise tänapäeval? maapinna ja atmosfääri jahutava kiirgusvoo nõrgenemine. 26. Mis on OSOONIAUGUD ja miks/kuidas need tekivad?
tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamine soojuskiirguse neelaja on veeaur, kuid ka CO2, CH4, O3 – neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. See on toimunud kogu aeg. Viimastel aastatel on inimtegevuse tõttu CO2 hulk suurenenud. Kuigi see efekt on vajalik, et elu saaks maal püsida. Aastaaegade teke Kuna maa pöörlemistelg on kaldu (23,5 kraadi), saavad põhja- ja lõunapoolkera aasta jooksul erineval hulgal kiirgusenergiat. See kutsubki esile aastaaegade tekkimise. Kevadest sügiseni on keeratud Maa põhjapoolkera rohkem päikese poole, saab kiirgust rohkem. Tekib kaa pooluste ümbruses polaaröö ja polaarpäev. Ekvaator saab enamvähem võrdse koguse kiirgust. ILMAKAARDI ISELOOMUSTAMINE KLIIMADIAGRAMMI KIRJELDAMINE Kliima kujunemine Kindlad tegurid: Maa kaugus Päikesest, maa kuju ja mass, pöörlemistelje kaldenurk, Maa asend Päikesesüsteemis. Mingi koha kliimat kujundavad kliimategurid: 1
Samuti on elektrisüsteemi hoolduskulud tõenäoliselt suuremad, kuna kasutatavaid akusid on vaja vahetada oluliselt sagedamini kui küttevee või tarbevee salvestit. Sellegipoolest soovitame päikesepatareisid kasutada, põhiliselt koduse valgustuse ja madalama energiatarbega olmetehnika kontekstis eeskätt majapidamistes, kus puudub või on ebakindel elektrivarustus. Mõlemad päikesepüüdmise tehnoloogiad on igati "rohelised" ja selles mõttes alati tasuvad! Eestis on praegusajal Päikese kiirgusenergiat ehk kõige enam kasutatud majapidamisvee soojendamiseks suvekuudel (aprillist septembrini). Seda on rakendatud näiteks Vändra haiglas ja Keila SOS-lastekülas. Ilmselt üsna pea hakkavad päikeseenergiat sel moel kasutama ka kämpingud ja turismitalud, kus sooja vee tarve on üsna suur. Samuti ühajärve puhkekeskuse tarbevett hakkab kütma 400-ruutmeetrine päikesepark, mis hakkab katma 1015 protsenti puhkekeskuse energiavajadusest.
tagajärjel õhk soojendab maapinda. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne, s.t. et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäär vastu annab. Mida selgem on ilm ja puhtam õhk, sega tugevam on efektiivne kiirgus. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Negatiivse kiirgusbilansi korral anna maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahutab. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne. Negatiivne on ta vaid talvisel ajal, eriti siis, kui maapind on lumega kaetud. Osooniaugud Osooni on atmosfääris kõigil kõrgustel, kui valdav osa sellest paikneb stratosfääris. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osooniaugud
veepinnal, kui päike paistab kõrgelt. KIIRGUSBILANSS Atmosfääri vastukiirgus kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru. Efektiivne kiirgus Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Tavaliselt on see positiivne, s.t. et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe: R=Q(1-A)-E. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab rohkem soojust ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub (öösiti, kui päikesekiirgust üldse pole, peamiselt talvisel ajal, kui maapind on lumega kaetud). Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Vööndiselt on erinevused suured
saasteaineid: lämmastikoksiide, vääveloksiide, süsivesinikke ning tahma. Need ained mõjutavad happevihmade teket, seeläbi maapinna ja veekogude hapestumist . Globaalses mõttes antakse suur panus kasvuhooneefekti süvenemisel Et säilitada energiaallikate olemasolu ka järeltulevatele põlvkondadele, mõeldakse rohkem taastuvate energiaallikate kasutuselevõtule. Eelkõige mõeldakse võimalustele paremini ära kasutada Päikeselt langevat kiirgusenergiat. Lisaks juba tuntud taastuvatele energiaallikatele otsitakse energia tootmiseks ka uusi võimalusi, milliste väljaarendamine on tihti äärmiselt kulukas. Ökosüsteemid Bioloogilise mitmekesisuse all mõeldakse erinevate elukeskkondade üldist muutlikkust või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide arvukust. Bioloogiline mitmekesisus on looduses väga suur. Seetõttu on inimkond senini meie
Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne, st et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab. Mida selgem on ilm ja puhtam õhk , seda tugevam on efektiivne kiirgus. Positiivne kiirgusbilanss tähendab, et maapind saab rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivse kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub. Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. 6.Selgita kasvuhooneefekti olemust ja too näiteid võimalikest tagajärgedest
Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks. Magnetosfäär See on kiht, mis on isegi eksosfäärist kõrgemal ning seda mõjutab Maa magnetväli ja see võib ulatuda meie planeedist 64 400-130 000 kilomeetri kaugusele. 17. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub.
ATMOSFÄÄR Oskab etteantud skeemi abil selgitada Maa kiirgusbilanssi; kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss – maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss – maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa
Asjatundjad kinnitavad, et kui tulevikus jõuavad päikeseenergia hinnad elektrihinnaga samale tasemele, suurenevad veelgi nii huvi kui ka nõudlus päikesepaneelide järele. Kuigi päikeseenergia kasutamine on keskkonnasäästlik ning toimib isegi Eesti tingimustes hästi, saab sageli takistuseks päikesepaneelide kulukus, ent kogu maailmas töötatakse selles suunas et päikesepaneelid rohkem taskukohasemaks muutuksid. Eestis on praegusajal Päikese kiirgusenergiat kõige enam kasutatud majapidamisvee soojendamiseks suvekuudel (aprillist septembrini). Seda on rakendatud näiteks Vändra haiglas ja Keila SOS-lastekülas. Ilmselt üsna pea hakkavad päikeseenergiat sel moel kasutama ka kämpingud ja turismitalud, kus sooja vee tarve on üsna suur. Maasse salvestatud päikeseenergia arvel on soojuspumba abil võimalik aasta ringi kütta elumaju ka see kaudne päikeseküte on Eestis küllalt hästi levinud. Niiviisi tuleb soe majja
Et seda saavutada, piisab, kui pooljuhtpäikesepaneelide toodang püsiks tulevikus viimase viie aasta kasvutempos, s.o. umbes 40% lisa igal aastal. Suurim päikesepatareide tootja on Jaapan, kus valmib ligikaudu 50% kogu maailma päikesepaneelidest. Suurim turg on Saksamaa, kus asub ligi 80% kogu Euroopas paigaldatud päikesepaneelidest. (Krustok, J.; Mellikov, E., 2012) Päikeseenergia kasutusvõimalused Eestis Päikese kiirgusenergiat ehk kõige enam kasutatud majapidamisvee soojendamiseks suvekuudel (aprillist septembrini). Seda on rakendatud näiteks Vändra haiglas ja Keila SOS-lastekülas. Maasse salvestatud päikeseenergia arvel on soojuspumba abil võimalik aasta ringi kütta elumaju – ka see kaudne päikeseküte on Eestis küllalt hästi levinud. Niiviisi tuleb soe majja näiteks Paldiski reisisadama terminalis, Rõuge põhikoolis ja Jägala kirikus. (Krustok jt, 2012)
pinnases, osa hajutatakse tagasi atmosfääri. Nendevaheline suhe oleneb aluspinna omadustest: vesi neelab kuni 95% päikesekiirgust, värske kohev lumi aga ainult 56%. Maapinna kiirgusbilanss kujuneb päikesekiirguse ning aluspinna ja atmosfääri soojuskiirguse koosmõjul. Kogu aasta vältel saadab maapind rohkem soojuskiirgust atmosfääri, kui ta sealt vastu saab. Kiirgusbilanss on suurema osa aastast positiivne. Vaid novembrist veebruarini kaotab maapind rohkem kiirgusenergiat, kui ta päikeselt ja atmosfäärist juurde saab. 1.3. Õhutemperatuur Eestis on 20. sajandil globaalse kliimasoojenemise tõttu aasta keskmine õhutemperatuur tõusnud. 186699 on aasta keskmine õhutemperatuur tõusnud 0,7 ºC võrra. Põhiliselt on soojenenud talv ja kevad. Läänemeri on peamine õhutemperatuuri Eesti-siseste erinevuste kujundaja. Sügisel ja talvel hoiab see rannikualad tunduvalt soojemana kui sisemaa. Isotermid kulgevad siis
· Saabub hajutatult (veeaur, tolm, pilved) HAJUSKIIRGUS · Otse- ja hajuskiirgus KOGUKIIRGUS e. summaarne kiirgus Albeedo · Aluspinnalt tagasipeegelduva kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. · Iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. · Albeedo (ladina sõnast albedo ,,valgesus") Kiirgusbilanss On maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. · Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. · Maa keskmine temperatuur on 15*C
horisontaalsele pinnale langev kiirgusvoog. Summaarne kiirgus Otse- ja hajuskiirguse summa Aluspinna albeedo (peegeldusvõime,peegeldustegur) - pinnalt peegeldunud ja pinnale langenud kiirgusvoogude suhe 13. Maa kiirgusbilanss. V: kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. 12. Maa kiirgusbilanss- maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe. Positiivne kiirgusbilanss – maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss – maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa
Keskmistel laiuskraadidel (30. laiused) jaguneb päikesekiirgus erinevalt. Suvel on palju päikesekiirgust, talvel vähem. Suurtel laiustel, suvisel pööripäeval on päikesekiirgust palju. 9. Selgita Maa kiirgusbilansi olemist. See on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirguse vahe. Palavvöötmes on kiirgusbilanss positiive, külmvöötmes negatiivne ja maa kiirgusbilanss on tervikuma tasakaalus. Positiivne kiirgusbilanss tähendab, et maapind saab Päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Maapind hakkab soojenema. Negatiivne kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub. 10. Iseloomusta kiirgusbilanssi Eestis. Eestis on veebruari keskpaigast oktoobri keskpaigani kiirgusbilanss positiivne. Negatiivne on vaid talvisel ajal, eriti siis kui maapind on kaetud lumega. 11. Millised jõud ja kuidas mõjutavad õhumasside liikumist Maal? Gradientjõud-õhk liigub
2,5 (W/moC); Soojaerijuhtivus sõltub ka materjalide keemilisest ja mineraalsest koostisest: Kristallse struktuuriga materjalide sooja-erijuhtivus on mitu korda suurem kui keemilise koostisega amorfse struktuuriga materjalidel. 99. Millised parameetid iseloomustavad materjali soojaneeldumist ja kiirgumist? Soojakiirgus ja neeldumine: Kõikide kehade pinnad kiirgavad ümbritsevasse keskkonda energiat, kuid samal ajal neelavad teistelt kehadelt neile langenud kiirgusenergiat. Materjali sooja-erikiirgus - soojushulk, mida kiirgab 1m2 suurune pind õhuta ruumis (vaakuumis) 1 tunni vältel, kui kiirgava pinna absoluutne temperatuur on 100K. Materjali omadust neelata soojuskiirguse energiat iseloomustab soojusenergianeelduvus (). Absoluutselt musta keha soojaneelduvus on =1, kõikidel teistel kehadel <1. 100. Kuidas toimub soojavool läbi piirde? Soojavool läbi piirde: 1 - soojajuhtivuse teel Q = (t1 -t2) /d [W/m2h] ;
annaabi.ee 
