sattumist tundlikku vastuvõtjasse. Objekti otsides muudetakse antenni suunda, indikaatori ekraanilt avastatava peegeldunud impulsi hilistus on võrdeline objekti kaldkaugusega (1 ms vastab 150 m). Indikaatoritena kasutatakse tavaliselt elektronkiiretorusid, mille ekraanile on kantud kaugusringid ja äärele asimuudiskaala. Objekti asimuut määratakse suundantenni asendi järgi momendil, kui objektilt peegeldunud signaal on maksimaalne. Üheaegselt impulsi kiirgumisega hakkab indikaatori ekraani keskmest radiaalselt liikuma elektronkiire tekitatud helendav täpp; selle heledus on võrdeline saabuva impulsi tugevusega ning kaugus keskpunktist võrdeline ajaga, mis impulsil kulub objektini ja tagasi jõudmiseks. Antenni pöörlemise tõttu kiirgub iga impulss eelmisega võrreldes väikese nurga all ja sama nurga võrra pöördub ka kiir indikaatori ekraanil. Nii saadakse ekraanil erisuguse heledusega täpid. Doppleri efekti põhjustatud
2. Kuidas nimetatakse valguse osakesi? Millised omadused on valguse osakestel? - Valguse osakesed on footonid - Omadused: laine omadused, puudub seisumass, kiirus vaakumis 300 000 km/s. 3. Kuidas on valguskvandi energia seotud valguse sagedusega? Ef= h x f 4. Kus on footoni energia suurem- vaakumis või vees? Miks? Footoni energia on vees sama mis õhus. Sest kvandi energia ei sõltu sellest, kus ta elektron liigub. Kvandi energia on määratud kiirgumisega aatomist. 5. Mille poolest erinevad nähtava valguse kvandid, mis tekitavad silmas erinevaid värvusaistinguid? - Energia ja sageduse poolest 6. Kuidas muutuvad kvandi energia, mass ja impulss spektri sinisest osast punasesse liikumisel? - Energia, mass ja impulss lähevad väiksemaks. 7. Kuidas mõjutab valguskvantide energia valguse intensiivsust? Millest sõltub valguse intensiivsus? - Valguse intensiivsus on määratud kvantide hulgaga.( Mida rohkem kvante seda intensiivsem valgus.) 8
18.Milles väljendub valguse dualism? Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Seega on valgusel dualistlik iseloom: teda tuleb teatud olukordades (kui kirjeldame valgust makrotasandil valguse levimisega seotud nähtused) kirjeldada kui elektromagnetlainet, teistes olukordades (kui kirjeldame valgust mikrotasandil valguse kiirgumisega ja neeldumisega seotud nähtused) aga kui valgusosakeste footonite voogu. 19.Millal väljendub valguse kvantiseloom, millal aga laineline iseloom? Valguse kvantiseloom ilmneb selgemalt valguse kiirgumisel (tekkimisel) ja neeldumisel (kadumisel). Laineline olemus tuleb esile peamiselt valguse levimisel. 20.Mis on fotoefekt? Fotoelektriline efekt ehk lühemalt fotoefekt - elektronide vabastamine aatomist või nende väljumist ainest valguse (elektromagnetkiirguse) mõjul. 21
patoloogiad (1) Soolte patoloogiad (2) Äge pankreatiit (1) Etioloogia: peamised - sapiteede haigused (kivi), alkohol, ravimid (südame-, tsütostaatikumid, antibiootikumid) - harvem: trauma, viirusinfektsioon, TG , Ca++ Kulg: turseline 85%, nekrotiseeriv 15% (let 15%) Patogenees: põhjus turse rakukahjustus ensüümide vabanemine nekroos, (verejooks) valu, t°, vasodilatatsioon ja shokk (ÄNP) Kliinik: iiveldus, oksendamine, palavik, kõhuvalu (kiirgumisega), sooleparees, hüpotoonia, astsiit, pleuravedelik paremal, soole verejooks, pankrease nekroos ja sepsis (infektsioon), põrna- ja värativeeni tromboos, punetav nägu, EKG muutused Äge pankreatiit (2) Diagnostika: - kliiniline pilt ja objektiivne leid - ensüümid (lipaas, elastaas1, amülaas) ja põletikunäitajad veres; amülaas ka uriinis - glükoos, K+, Ca++ - piltdiagnostika (sapikivi!): USG, Rö, Angio- CT Ravi: - intensiivravivõtted (vedelik, el
(heleda valgusega kohti) ega nõrgenemist (pimedaid kohti). See tähendab, et lampidest tulevad valguslained ei interfereeru , sest nad pole koherentsed. Aga miks? Lainete mittekoherentsus on tingitud kas lainepikkuste erinevusest või erineva kestusega pausidest lainetes. Miks aga peaks valguslained katkema või nende lainepikkus muutuma? Valguslainet kirjeldab ju pidev siinusfunktsioon, mille kuju ajas ei muutu . Tuleb välja, et meie mudel ei kajasta valguse kiirgumisega seotud asjaolusid. Nagu teame, tekib valgus aatomeis. Valguslained kannavad aatomist energiat ära ja aatomi energia väheneb. Valgus ei kiirgu aatomeist pidevalt. Kiirgus kestab teatava aja, mille vältel aatomist väljub valguslaine, mida nimetatakse lainejadaks. Soojuslikes valgusallikates kestab ühe aatomi kiirgus keskmiselt 10-9 - 10-8 s. Pärast kiirgamist aatom "kustub", s.t. ei kiirga enam valgust. Aatom kogub mingi aja jooksul energiat,
annaabi.ee 
