Kasutamiseks ainult Gustav Adolfi Gümnaasiumis Füüsika Gümnaasiumile I. Mehaanika 2. KIIRENDUS 2.1 Kiirendus - suurus, mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajaühikus kiiruse muutus v2 - v1 Dv kiirendus = ; a= = ajavahemik t2 - t1 Dt m [Dv] 1 s m = 1s = 1 2 = 1 m×s -2 [a] = [Dt] s a > 0 kiirenev liikumine (kiirus suureneb) a = 0 ühtlane liikumine (kiirus on muutumatu) a < 0 aeglustuv liikumine (kiiru...
tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nim suurust mida mõõdetakse teepikkuse ja selle läbimiseks kulunud ajasuhtega. Hetkkiiruseks nim kiirust mida keha omab antud hetkel ehk antud trajektoori punktis. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Suurust mida mõõdetakse kiiruse muutumise ja selleks muutumiseks kulunud aja suhtega nim kiirenduseks. Kui kiirus kasvab koguaeg siis seda nim kiirenevaks liikumiseks, aga kui kiirus väheneb koguaeg siis seda nim aeglsutavaks liikumiseks.
1. Defineerige kiirenduse mõiste ja nimetage ühikud. Kiirendus on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Teepikkus /ajaruut ehk m/s2 2. Millist liikumist nimetatakse ühtlaselt muutuvaks? Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Kui keha kiirus kasvab, nimetatakse liikumist kiirenevaks, kui keha kiirus kahaneb, nimetatakse liikumist aeglustuvaks. v = v0 + at, kus v – lõppkiirus, v0 – algkiirus, a- kiirendus t- aeg 3. Esitage ühtlaselt kiireneva liikumise kiiruse valem ja graafik. v = v0 + at, kus v – lõppkiirus, v0 – algkiirus, a- kiirendus, t – aeg 4. Esitage ühtlaselt kiireneva liikumise teepikkuse valem ja graafik. s = v' t 5. Sõnastage Newtoni II seadus.
algkiirus Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kiiruse arvväärtus ja suund ei muutu. Ühtlaselt sirgjooneliselt liikuva keha trajektoor on sirgjoon ja keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Kui keha kiirus kasvab, nimetatakse liikumist kiirenevaks, kui keha kiirus kahaneb, nimetatakse liikumist aeglustuvaks. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamise alghetk moodustavad taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse. Teepikkuseks nimetatakse keha poolt läbitud trajektoorilõigu pikkust. Nihkeks nimetatakse keha algasukohta lõppasukohaga ühendavat vektorit. Keha liikumise hetkkiiruseks nimetatakse väga väikese nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku t suhet:
Ühtlaselt muutuv liikumine Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra Kiirendus Keha kiirenduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab kiiruse muutumise kiirust 1 m/s on niisuguse keha kiirus, mis läbib 1 sekundi jooksul 1 meetri. 1 m/s2 on niisuguse keha liikumise kiirendus, mille kiirus muutub 1 sekundi jooksul 1 m/s võrra Ühtlaselt kiirenev liikumine Ühtlaselt kiirenevaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus kasvab võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra Ühtlaselt aeglustuv liikumine Ühtlaselt aeglustuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus väheneb võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra Kõverjooneline liikumine Kõverjooneliseks liikumiseks nimetatakse liikumist, mida saab vaadelda liikumisena mööda ringjoone kaari
Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud (ka kaldpinnal) Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda ja on suunatud liikumisele vastupidiselt, nimetatakse hõõrdejõuks. Fh = kNcos = kmgcos k-hõõrdetegur, N-pinnareaktsioon 7. Ühtlaselt muutuv liikumine- konstantse kiirendusega liikumist nimetatakse ühtlaseks muutuvaks (kiirenevaks või aeglustuvaks) liikumiseks. a=const 8. Kiirendus- suurus mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajaühikus. a=v/t a<0aeglustuv, a=0 ühtlane, a>0kiirenev Raskuskiirendus: g=9,81 m/s2 Kesktõmbekiirendus (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. a n = v2/R = 2R -nurkkiirus Nurkkiirendus näitab, kui palju muutub keha nurkkiirus ajaühikus. = ( - 0) / t (rad/sek2) Kiiruse suuruse muutumist näitab tangentsiaalkiirendus. at = r 9. Pöördliikumine
Ühtlaselt muutuv liikumine – Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra Kiirendus – Keha kiirenduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab kiiruse muutumise kiirust 1 m/s on niisuguse keha kiirus, mis läbib 1 sekundi jooksul 1 meetri. 1 m/s2 on niisuguse keha liikumise kiirendus, mille kiirus muutub 1 sekundi jooksul 1 m/s võrra Ühtlaselt kiirenev liikumine – Ühtlaselt kiirenevaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus kasvab võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra Ühtlaselt aeglustuv liikumine – Ühtlaselt aeglustuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus väheneb võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra Kõverjooneline liikumine – Kõverjooneliseks liikumiseks nimetatakse liikumist, mida saab vaadelda liikumisena mööda ringjoone kaari
20.Mida näitab keha kiirendus? - Keha kiirenduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab kiiruse muutumise kiirust. 21.Defineerida 1 m/s. - 1 m/s on niisugune keha kiirus, mille puhul keha läbib 1 sekundi jooksul 1 meetri. 22.Defineerida 1 m/s2. - 1 m/s2 on niisuguse keha liikumise kiirendus, mille puhul keha kiirus muutub 1 sekundi jooksul 1 m/s võrra. 23.Milline liikumine on ühtlaselt kiirenev liikumine? - Ühtlaselt kiirenevaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus kasvab võrdsetes ajavehemikes võrdsete suuruste võrra. 24.Milline liikumine on ühtlaselt aeglustuv liikumine? - Ühtlaselt aeglustuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus väheneb võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. 25.Milline liikumine on kõverjooneline liikumine? - Kõverjooneliseks liikumiseks nimetatakse liikumist, mida saab vaadelda liikumisena mööda ringjoone kaari. 26
s m 22. Defineerida 1 . s2 m m 1 2 on niisuguse keha kiirendus, mille kiirus muutub 1s jooksul 1 võrra. s s 23. Milline liikumine on ühtlaselt kiirenev liikumine? Ühtlaselt kiirenevaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus kasvab võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. v = v 0 + at a >0 24. Milline liikumine on ühtlaselt aeglustuv liikumine? Ühtlaselt aeglustuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus väheneb võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. v = v 0 - at a <0 25. Milline liikumine on kõverjooneline liikumine?
Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda ja on suunatud liikumisele vastupidiselt, nimetatakse hõõrdejõuks. Fh = kNcos = kmgcos k-hõõrdetegur, N-pinnareaktsioon 7. Ühtlaselt muutuv liikumine- konstantse kiirendusega liikumist nimetatakse ühtlaseks muutuvaks (kiirenevaks või aeglustuvaks) liikumiseks. a=const 8. Kiirendus- suurus mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajaühikus. a=v/t a<0aeglustuv, a=0 ühtlane, a>0kiirenev Raskuskiirendus: g=9,81 m/s2 Kesktõmbekiirendus (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. a n = v2/R = 2R -nurkkiirus Nurkkiirendus näitab, kui palju muutub keha nurkkiirus ajaühikus. = ( - 0) / t (rad/sek2) Kiiruse suuruse muutumist näitab tangentsiaalkiirendus. at = r 9
liikuma ülespoole, pööreldes seejuures ümber punkti O läbiva telje. Ülespoole liikumine on z alati aeglustuv (kui kehale ei ole just rakendatud mingit lisajõudu, mis muudab liikumise kiirenevaks; siin seda ju ei ole). O y aC Joonis 1.3 vC Seetõttu tuleb nurkkiiruse kaarnool joonistada ümber C punkti O vastupäeva, nurkkiirenduse a kaarnoole aga päripäeva
pinged ka kihilises ja anisotroopses pinnases, kuid avaldused kujunevad Kolmtelgsel survel on otseselt teada horisontaal- ja vertikaalpinged. Proovikeha Suurema nihkepinge korral võib roomedeformatsioon areneda püsiva kiirusega, keerukamateks. Pingete määramise usaldusväärsus sõltub sellest, purunemine toimub mingit kaldpinda mööda. Materjali tugevusparameetrite mis mingil hetkel läheb üle kiirenevaks ja lõppeb materjali purunemisega. Eriti kuivõrd õigesti on määratud nende seoste parameetrid. Keerukamaid hindamiseks peame teadma normaal- ja nihkepinget sellel kaldpinnal. iseloomulik on see suurema plastsusega savile. Ehitise vundamendi all, kus meetodeid kasutatakse aga teadusuuringutes selgitamaks lihtsate Kujutame proovikeha, millele mõjuvad vertikaal- ja horisontaalpinge
Seejuures võivad savi tugevusomadused muutuda. Nii pinnase tihenemine kui ka kolloidide vananemine põhjustavad tugevuse tõusu. Lühiajalise katsega leitud tugevusele lähedaste nihkepingete pikaajalisel toimel toimuv roomeprotsess võib aga oluliselt muuta pinnase struktuuri ja alandada pinnase tugevust. Roomedeformatsioon võib olla ajas kustuva iseloomuga kui nihkepinge on väike võrreldes nihketugevusega. Suurema nihkepinge korral võib roomedeformatsiooni pikaajaline areng muutuda kiirenevaks ja lõppeda materjali purunemisega (joon. 5.25). Eriti iseloomulik on see suurema plastsusega savile. Purunemine toimub antud pinnasele teatud kindla deformatsiooni korral olenemata sellest millise aja vältel see deformatsioon saavutati. Deformeerudes muutub pinnase struktuur (osakeste omavaheline paigutus ja orientatsioon), arenevad mikropraod ja purunevad osakeste vahelised sidemed. See protsess ei sõltu niivõrd pinge suurusest kuivõrd just paigutise suurusest
annaabi.ee 
