suurendada lisakoormiste D abil. Vardale A on muhvide abil kinnitatud rõngasplatvorm F ja platvorm G nii, et nad on nihutatavad vertikaalasendis. Kui koormisele C asetada lisakoormis massiga m1, siis hakkab koga süsteem liikuma ühtlaselt kiirenevalt. Süsteemi kiirenduse saab arvutada lähtudes järgmisest kaalutlusasendist. Mõlemale koormisele mõjuvad kaks jõudu –raskusjõud ja niidi tõmme. Nende mõjul hakkavad mõlemad koormised liikuma suuruselt võrdsete, märgilt vastupidise kiirendustega. Jättes arvestamata niidi ja ploki massid ning hõõrdejõu, võib lugeda niidi pinged vasakul ja paremal pool plokki võrdseiks. Newtoni teise seaduse põhjal saab neil eeldustel koormiste C+D ja C’ jaoks kirjutada: m m1 a m m1 g T (1) ma T mg kus a on süsteemi kiirendus, T –niidi pinge, g –raskuskiirendus
fikseeritud asendis elektromagneti E abil. Põhikoormiste C ja C ' massi võib suurendada lisakoormiste D abil. Vardale A on muhvide abil kinnitatud rõngasplatvorm F ja platvorm G nii, et nad on nihutatavad vertikaalsihis. 3.2. Süsteemi kiirendus Süsteemi kiirenduse saab arvutada lähtudes järgmistest kaalutlustest. Mõlemale koormisele mõjuvad kaks jõudu raskusjõud ja niidi tõmme. Nende mõjul hakkavad mõlemad koormised liikuma suuruselt võrdsete, märgilt vastupidiste kiirendustega. Jättes arvestamata niidi ja ploki massid ning hõõrdejõu, võib lugeda niidi pinged vasakul ja paremal pool plokki võrdseiks. Kiirenduse täpsemal määramisel tuleks arvestada ka ploki inertsmomendist tingitud niidi pinge erinevust kummalgi pool plokki. Võrrandi süsteemi tuleb sel juhul juurde ploki pöördliikumise dünaamika võrrand. Atwoodi masina koormised hakkavad liikuma kiirendusega, mille määrab lisakoormise mass m1. Sama lisakoormise korral ei olene süsteemi kiirendus
veel vastavad inertsjõud, siis saadakse tasakaalus olev jõusüsteem, mille kohta võib kasutada kõiki staatika võrrandeid ja teoreeme. 135. Mida kujutab endast kinetostaatika meetod? Dünaamika ülesannete lahendamise meetodit inertsjõudude kasutamisega nimetatakse kinetostaatikaks. 136. Mida te võite öelda süsteemi tegeliku tasakaalu kohta d'Alembert'i printsiibi kasutamise korral? Tegelikult ei ole tasakaalus kuna kehad ikkagi liiguvad kiirendustega 137. Mida mõeldakse sellega, kui öeldakse, et inertsjõud on fiktiivsed jõud? See lisatakse (mõeldakse juurde) kehale tegelikele jõududele tasakaaluks 138. Mida mõeldakse sellega, kui öeldakse, et d'Alembert'i printsiip on formaalne printsiip? kasutatakse ainult sellepärast, et oleks võimalik dünaamika ülesandeid lahendada staatika meetoditega (formaalselt on ju jõud tasakaalus ja seega on tegemist tõepoolest staatika ülesandega). 139
paremad suusatajad õpilaste hulgast. Lõpuosa (3 …5 min) Ülesanded: koormuse vähendamine, organism rahustamine. Lõpuosa sisu ja intensiivsus olenevad põhiosa iseloomust. Kui põhiosa lõpul harjutati mingit pöördeviisi, kus kehaline koormus jäi suhteliselt väikseks, tuleb tunni lõpuosas seda mõningal määral tõsta, et vältida õpilaste jahtumist ja külmetamist. Selleks võib kasutada vahelduva kiirusega suusatamist varem õpitud sõiduviiside kasutamisega või õppepaigalt kiirendustega tagasisuusatamist keskusesse, lõbusaid liikumismänge. Kui aga tegevuse intensiivsus põhiosa lõpul oli suur, näiteks peale murdmaasõidu treeningut või tõusude korduvat ületamist, on tarvis tunni lõpuosas lasta õpilastel veidi rahulikumalt suusatada. Pidades silmas, et suusatamine ei mõju kuigi soodsalt rühile, tuleb tunni lõpul enne rivistumistlasta õpilastel sooritada mõned sirutus-painutusharjutused. Soovitav on seejuures kasutada suusakeppi võimlemiskepina.
annaabi.ee 
