2. Võimlemine 10 min. 3. 4-5 korda 80-100 m pikkused kiirendusjooksud. 4. 300-500 m kordusjooksud 100 m käigupausidega. Ühel treeningul 6x300 m 1.10-1.20 min. Teisel treeningul 4x500m 2.20 min. 5. Lõdvestav sörkjooks 1 km. Treeningul läbida 5-6 km. Kiirjooksu treening alates aprillist 1. Soojenduseks 1000 m. 2. Võimlemine 10 min. 3. 4-5 korda 80-100 m pikkused kiirendusjookse. 4. Stardiharjutused lähtekäsklustega 30-40 m. 5. 100 m jooksul vahelduva kiirusega 20 m kiirelt, 20 m aeglaselt jne. 6. Teiste kergejõustikualade harrastamine, igal treeningul üks hüpe või tõkkejooks ja üks heide. 7. 2-3 korda 200 m 25-26 sek 5 min käigupausidega. 8. Lõdvestav sörkjooks 800 m. Treeningu kestvus 90 min. Tabel nr. 1 1
3. Jõud- 3-5 päeva pärast vigastust tuleb alustada ettevaatlike harjutustega 0-90º ulatuses (kasutada võib nt teraapialauda või seinale kinnitatud rihmaratast-tõsteplokki). See võimaldab kontrollida suurenevat vastupanu. Et saavutada jala hea funktsioon, on nii reie eesmiste kui tagumiste lihaste tugevdamine tähtis. Aeglaselt lisada vastupanuharjutustes ka keharaskuse koormust 4. Kontroll- et suurendada lihase elastsust, sooritada lühikesi start-stop kiirendusjookse 5. Vastupidavus- kasutada jalgratast (reguleerida sadula kõrgust nii, et erinevad lihase osad saaksid töötada), sooritada harjutusi treppidel, ujuda 6. Patsiendi harimine- on rehabilitatsiooni vaieldamatult tätsaim osa ning see peaks sisaldama: informatsiooni anatoomiast, biomehaanikast, vigastuse mehhanismist, paranemiseprotsessist eriti vigastuse hilisemas faasis; küsimusi, nõuandeid treening- ja
annaabi.ee 
