Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kiipkaarte" - 5 õppematerjali

Logistika eksami kordamisküsimused Mainor
8
docx

Logistika eksami kordamisküsimused Mainor

vähendades andmesisestuse aega, vigade arvu, vajadust paberdokumentide kasutamise järele ning võimaldades saadetiste liikumise jälgimist reaalajas. Auto ID on objektide automaatse tuvastamise, nende kohta andmete kogumise ja nende otse arvutisüsteemi sisestamise meetodite üldnimetus. Auto ID tehnoloogiateks loetakse vöötkoode, raadiosageduslikke identifikaatoreid, optilist tähetuvastust, biomeetrilisi ja magnetribasid, kiipkaarte ning häältuvastamist. 48. Millega tegeleb varude haldamine? Efektiivne varude haldamine on tasemel varude kontrolli ja varude juhtimise resultaat. · Varude kontroll · Varude juhtimine 49. Mille poolest erinevad üksteisest tellimispunkti ja tellimisperioodi süsteem? Tellimispunkti süsteem eeldab teatud varude taseme tellimispunkti määratlemist. Kui tootevaru langeb tellimispunkti tasemele, tehakse täiendustellimus muutumatu suurusega kogusele.

Logistika → Logistika
304 allalaadimist
ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED
10
docx

ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED

üksteise peale. Nende koodide lugemine toimubki rida-realt. 45. Mis on automaatne andmetuvastus (auto ID)? Auto ID on objektide automaatse tuvastamise, nende kohta andmete kogumise ja nende otse arvutisüsteemi sisestamise (st inimese sekkumiseta) meetodite üldnimetus. Auto ID tehnoloogiateks loetakse vöötkoode, raadiosageduslikke identifikaatoreid (RFID), optilist tähetuvastust (OCR), biomeetrilisi ja magnetribasid, kiipkaarte (smart card) ning häältuvastamist. 46. Mis on nutietikett (smart label)? RFID enimkasutatav märgis, mis on kombinatsioon vöötkoodist ja RFID märgisest. RFID kiip ja antenn asuvad etiketi sees, kahe kokku liimitud paberi- ja plastikkihi vahel 47. Mille poolest erinevad üksteisest tellimispunkti ja tellimisperioodi süsteem? Varude täiendamise meetodid: tellimisperioodi süsteem ­ varude saldot

Logistika → Logistika ja tarneahelad
21 allalaadimist
Krüptokontseptsioon
52
docx

Krüptokontseptsioon

Täiendava variandina on võimalik võtmete salvestamiseks rakendada nelja silma põhimõtet, st salvestada võti poole või erinevate osade kaupa. - Andmesidevõtmete ja muudest lühiajaliste võtmete puhul tuleks varukoopiate tegemisest loobuda. Volitamata kasutuse välistamiseks tuleks üldjuhul loobuda koopiate tegemisest ka privaatsete allkirjavõtmete puhul. Kui aga võtmete salvestamiseks on valitud puhtalt tarkvaraline lahendus, st kui ei kasutata kiipkaarte ega muud sarnast, tekib kõrgendatud oht võtme kadumiseks, nt bitivigade või kõvaketta defekti näol. Sellistel juhtudel võib olla tunduvalt vähem tülikas luua piisavalt turvaline võtmete deponeerimisvõimalus, selle asemel, et hakata iga võtmekaotuse puhul vastavast sündmusest oma sidepartnereid informeerima. - Pikaealistest võtmetest, mida rakendatakse nt andmete arhiveerimiseks või

Informaatika → Andmeturbe alused
42 allalaadimist
Serveriruum
17
docx

Serveriruum

HT.43 Keskse autentimisserveri kasutamine M5.138 parametriseering M 5.138 toodud soovituslikud nõuded on siin kohustuslikuks täitmiseks. Keskse autentimisserveri (RADIUS või analoogne) kasutamine on siin kohustuslik ja see peab vastama meetme M 4.250 tingimustele ja nõuetele Teabe terviklus (T) HT6 = HS.6 Esemeliste pääsuvahendite halduse seire HT.6 Esemeliste pääsuvahendite halduse seire Unikaalmeede Esemeliste pääsuvahendite all mõeldakse siin võtmeid, magnetkaarte, kiipkaarte, kontaktivabu kaarte jt esemeid, mis võimaldavad pääsu arvutitesse/infosüsteemidesse või kaitsekappidesse/ruumidesse/territooriumitele. Nende halduse üldnõuded vt M 2.14. Esemeliste pääsuvahendite halduse seire tuleb läbi viia: · pistelise kontrollina vähemalt kaks korda aastas; · pärast iga turvaintsidenti, mille üheks põhjuseks olid puudused võtmete ja kaartide halduses; · pärast süsteemi iga suuremat ümberkorraldust, millega kaasneb oluline

Informaatika → Informaatika
20 allalaadimist
Logistika konspekt
56
doc

Logistika konspekt

vigade arvu, vajadust paberdokumentide kasutamise järele ning võimaldades saadetiste liikumise jälgimist reaalajas. Auto ID on objektide automaatse tuvastamise, nende kohta andmete kogunüse ja nende otse arvutisüsteemi sisestamise (s.t. inimese sekkumiseta) meetodite üldnimetus. Auto ID tehnoloogiateks loetakse vöötkoode, raadiosageduslikud identifikaatorid (RFID), optilist tähetuvastust (OCR), biomeetrilisi ja magnetribasid, kiipkaarte (smart card) ning häältuvastamist (voice recognition). Allpool põhjalikumalt kolmest esimesest, kui laonduse/logistika seosukohalt suurimat tähtsust omavast. 1) Kõige laiemalt levinud vöötkoodid. Vöötkood kodeerib toodet, isikut, aadressi jms. tähistava numbri- ja/või tähekombinatsiooni eri jämedusega püstjoontest koosneva vöödiks. Viimast loetakse spetsiaalse optilise lugemisseadme: skänneriga. Arvutisüsteemi tarkvara "tõlgib"

Logistika → Logistika
449 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun