Beebilik välimus: väike nina, etteulatav laup, ruttis põsed, suured silmad, tahaulatav lõug. Funktsioonid Soodustab kõnearengut Väljendab armastust Et tekiks kiindumus (turvaline kiindumine) Kiindumissuhe mõjutab nii lapse kognitiivset, emotsionaalset, sotsiaalset kui kõnearengut. Kui tekib ebaturvaline kiindumus, siis võib kõne väheareneda. Kuidas kindlaks teha? 1979. Barbara Pisat tegi kindlaks kiindumise süsteemi. Neil, kellel ei ole kiindumusfiguure (või ebaturvaline kiindumus), on kõnearengu häire alakõne. Laps ei õpi kõnelema vaid kõnet kuulates, inimesel peab olema võimalus kõnet praktiseerida. (1979. leiti laps, kes oli voodi külge kinni seotud. Ta ei osanud kõneleda.) Kõige sagedemini esinevam probleem: kõne peetus, vale hääldus Kõne arengu astmete hilisem areng. Sõna õppimisele peab vastama tegevus. 2. Maimikuiga
Ijzendoorn): -beebi suhtleb ümbritsevaga mitte-eristavalt ( ei erista inimesi, signaliseeriv käitumine ei ole suunatud) -umbes 3 kuuselt hakkab imik eristama inimesi, esmalt lõhna ja välimuse järgi. Signaliseerivad käitumised on suunatud väljavalitutele. Ilmneb, et nt nutt vaibub kiiremini väljavalitute läheduses. Nt. kui laps nutab, rahuneb ta kiiremini isa või ema läheduses -Kui kujuneb välja arusaam inimese olemasolu pidevusest, siis kujuneb välja ka võime eristada selgelt kiindumusfiguure teistest inimestest ning suunata kiindumuskäitumised eksklusiivselt vaid neile. Võõristamine- näitab välja, et talle ei meeldi olla võõraste inimestega -Umbes 6-8 kuu vanuselt muutub kiindumuskäitumiste süsteem eesmärgipäraseks. -lapsed õpivad kiindumusfiguuride perspektiivi mõistma, tekivad mentaalsed mudelid kiindumusfiguuridest. Lapsevanemad muretsevad laste manipuleeriva käitumise pärast. Näitab, et laps oskab opereerida sellega, kuidas suhted toimivad