Näiteks kallistab ja siis lööb ja siis kallistab. Teoreetikud selgitavad, et see kiindumusstiil võib välja kujuneda olukorras kus ema vastab vajadustele kui lapsel midagi vaja pole ja kui laps annab signaale, et tal on midagi vaja, siis ema ei reageeri. Kõige hullem mida ema saab teha on see, et ära hiilida nt lasteaias. Ema peaks ikkagi laskma näha lapsel, et lahkud, siis õpib oma emotsioone reguleerima muidu tekib ärev kiindumissuhe. Seetõttu võib laps kogu aeg olla valvel. Keel ja mõtlemine E.Sapir – B.Whorf – Sapiri–Whorfi hüpotees ehk keelelise relatiivsuse hüpotees ütleb, et inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb. Selle hüpoteesi pakkusid välja indiaani keeli uurides. Nad panid tähele, et maailma kujutamine nendes keeltes erineb sellest, kuidas inglise keel maailma kujutab.
Lühikesed laused Aeglane kõne Rohkem küsilauseid Keeldumised harva Kolmandik kõnest kordused Lihtlause domineerib Kõrge hääletoon Ajendid On rida füüsilist välimust väljendavaid aspekte, mis vallandavad hoolitsemist. Beebilik välimus: väike nina, etteulatav laup, ruttis põsed, suured silmad, tahaulatav lõug. Funktsioonid Soodustab kõnearengut Väljendab armastust Et tekiks kiindumus (turvaline kiindumine) Kiindumissuhe mõjutab nii lapse kognitiivset, emotsionaalset, sotsiaalset kui kõnearengut. Kui tekib ebaturvaline kiindumus, siis võib kõne väheareneda. Kuidas kindlaks teha? 1979. Barbara Pisat tegi kindlaks kiindumise süsteemi. Neil, kellel ei ole kiindumusfiguure (või ebaturvaline kiindumus), on kõnearengu häire alakõne. Laps ei õpi kõnelema vaid kõnet kuulates, inimesel peab olema võimalus kõnet praktiseerida. (1979
21 mered reostuvad. See pole veel sugugi kõik ka inimeste maailm saastub, abielud lagunevad, lisandub juurtetus ning sellega koos tulevad ahistus, narkootikumid ja kuritegevus, mis jääb piinama elu lõpuni, juhul kui kuskilt ei ulatata abikätt. Iga inimene on elusolend ja vajab hoolitsust ning armastust. On väga oluline, et sündides oleks meie kõrval hoolitsevad vanemad, eriti ema kellega tekib koheselt ka kiindumissuhe, mis tugevneb imetamisega aina rohkem. Kui esimestel elupäevadel jääb see protsess vajaka võime rääkida kodukahjustuse tekkest. Vahel võib ette tulla ka selliseid ettenägematuid situatsioone, kus emad eraldatakse lastest päris kauaks ning hiljem temaga turvalist sidet luua on juba märksa raskem. Kahjuks aga elu näitab, et paljud vanemad on alguses last saades ääretult õnnelikud ja indu täis, kuid