Ma nõustun nendega, kuid ma pean neile ka vastu vaidlema ,sest lõpueksam tuleb kõigil kirjutada. Ja kuidas sa muidu kirjutama õpid kui sa ei ole midagi lugenud. Raamatutest õppid kuidas lauseid paikudada, kuidas sõnastada lause paremini, jpm. Aga siiski nii palju lugemist koolis, saaks aru et iga veerand üks raama. Kahjuks sellist lõbu meile ei pakkuta. Üks vanimaid raamatud on säilinud Sumeri riigi ajast. Raamat oli kirjutatud kiilkirjaga savitahvlile. See näitab, et lugemis oskus on väga iidne. Niisiis, see oli lühike vastus küsimusele kas lugemist on vaja või ei ole vaja? Inimesed jäävad selle küsimuse üle veel kauaks arutama.
Raamat, vanamoodne mõnuaine Raamatu ajalugu ulatub juba väga vanadesse aegadesse. Umbes 3500 aastat eKr olid olemas juba algsed raamatud kiilkirjaga savitahvlid. Raamat on kogu oma ajaloo jooksul omanud väga tähtsat rolli. Seda kasutatakse info säilitamiseks, edastamiseks ja taaskasutamiseks. Vanasti saadi oma põhilised teadmised raamatust, sest puudusid muud infoallikad. Väikeseid lapsi õpetati koolides lugema raamatute abil. Tähtis rolli oli ka raamatul kui meelelahutajal, sest puudusid tänapäevale iseloomulikud tehnika ja meelelahutus. Ka tänapäeval on raamat ühiskonnas tähtsal kohal
Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Kiilkiri Savitahvel kiilkirjaga Uri linna tsikuraat Marduki tsikuraat Arhitektu enne ja nüüd Babülonis ur Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni
Kreekast. Võrreldakse eri kõrgkultuure ning neile omaseid ilminguid kirjakunstist religioonini, teadussaavutustest müütideni. Spetsiaalselt töötati välja 6. klasside tund, lähtudes riiklikust õppekavast. Näitusel eksponeeritu kaudu kordavad õpilased üle koolis saadud teadmised ning lisandub uusi tarkusi, mille paremaks omandamiseks kaasnevad tunniga töölehed, mida koos lahendatakse. Praktilise ülesandena saab iga laps proovida savile kirjutamist, võttes eeskujuks Mesopotaamia kiilkirjaga savitahvlid. Muuseumitund annab õpilastele uue lähtepunkti aja- ning kultuuriloos orienteerumiseks. Koolis omandatav teooria ning muuseumide ekspositsioonid loovad möödunud aegadest terviklikuma ja paremini meeldejääva pildi. Muuseumitundide koostamisel oleme endale seadnud eesmärgiks täiendada ja toetada õpetajate tööd, tuletades õpilastega meelde juba koolis õpitu ning samas julgustades neid esemelise ajaloo kaudu tegema uusi järeldusi ja avastusi.
kuid see ei peatanud Foiniikia linnade majanduslikku õitsengut. Foiniikia linnriikide sisekorraldus: ( väga vähe on teada sellest ) · Foiniikia linnriikide sisekorraldus näib sarnane sumeri linnade valitsusviisiga. · Linnriigi eesotsas seisis kuningas, kes juhtis sõjaväge. · Tema kõrval suursugustest kodanikest koosnev nõukogu. Tähestik. · Kaanani elanikud olid tuttavad kiilkirjaga ja hieroglüüfidega. · Kauplemine nõudis lihtsamat kirjaviisi. · Foiniiklased leiutasid tähestiku 1000 eKr, mis koosnes 22 märgist. · Foiniikia kirjamärgid tähistavad kaashäälikuid. · Kiri sai alguse piltkirjast. Märgid hakkasid tähistama ainult häälikuid. · Kirjaoskus levis Foiniikias laiemalt kui Mesopotaamias ning Egiputseses selle lihtsuse tõttu.
Tavaliselt loetakse kunsti ka tsivilisatsiooni tunnuseks. Kuigi see võib olla vaieldav kuna juba koopainimesed maalisid seintele ja tegid väikseid (ja mõnikord suuri) kujukesi. Induse kulttrilt ei ole eriti kunsti leitud, nad olid rohkem töörahvas ja selliste vähem kasulike asjadega nagu kunst nad ei tegelenud. Ehituskuntst on ka tunnuseks, kuna kõik tsivilisatsioonid on midagi huvitavat siia ilma loonud. Sumeritel templid, rattad, koolid ja kiilkirjaga tahvlid. Egiptlastel olid ka uhked linnad, püramiidid ja põnev riigisüsteem, kus riiki juhtis jumal maapeal. See et riiki juhtis jumalikustatud sinivereline isik oli täiesti tavaline. Oli muidugi ka selliseid tsivilisatsioone, kus riiki juhtis täiesti tavaline kuningas. Ja erandjuhul oli süsteem selline, et igas linnas oli oma juht. Enamus tsivilisatsioone üritasid arendada meditsiini, sumerid praktiseerisid isegi kirurgiat. Kas sumerid on klassikaline tsivilisatsioon
I Kirjanduse olemus ja tekkimine 1. Millised ja kui vanad olid maailma esimesed ,,raamatud"? Vanimad raamatud olid savisse, kivisse, puusse või muusse materjali vajutatud, raiutud või kraabitud tekst. Vanimad kiilkirjaga savitahvlid on Sumeri riigi ajast. Vanimad säilinud raamatud on 7000 aasta vanused: Egiptuse papüüruse rullid, Babüloonia savitahvlid. 2. Nimeta kaunid kunstid (6). Kirjandus, teater, tants, muusika, arhitektuur, kujutav kunst neil kõigil on oma väljendusvahend. 3. Mida tähendab maagilis-rituaalne maailmataju? Too mõni näide. Sõnastatud kujutluste abil saab välja mõelda uusi tegelikkusi. Maagia lähtub arusaamale, et inimene
ajaloolist aega see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Savitahvel kiilkirjaga Uri linna tsikuraat Marduki tsikuraat enne ja nüüd Babülonis Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni
kuningatest (556-539 eKr). Lisaks sisaldas konteiner ebatavalise kujuga monumenti, mis nimetati ,,ristikujuliseks monumendiks". Kõik kaksteist monumendi külge on kaetud kiilkirjaga. Enamik kirjasolevast on seotud Ebabbari templi remontimisega ja templi sissetuleku, mille tagas kuningas, olulise suurendamisega. Kirjutis lõppeb sõnadega: ,,..see ei ole vale, vaid tõepoolest tõde.. Kes
Esialgu ei tõrjunud see pronksi sugugi kõrvale. Kuid peagi hetiidi suurriigi languse järel levis rauakasutus esmalt Küprosele, Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse, ning muutus asmalt neis piirkondades ja seejärel mujalgi kiiresti domineerivaks. Algas rauaaeg. Juba enne riigi teket olid hetiitidel küllalt tihedad kontaktid Mesopotaamia rahvastega. Väike-Aasias paiknesid mõned mesopotaamia kaupmeeste asulad ja sealtkaudu tegid hetiidid tutvust kiilkirjaga. Nad mugandasid kiilkirja oma keelele ja kasutasid seda nii riiklike dokumentide, seaduste ja kroonikate, kui ka religioossete ja mütoloogiliste teoste kirjutamiseks. Sel moel kogunes Hattusa kuningalossi mahukas kiilkirjatahvlitest arhiiv- raamatukogu. Selle säilmed on arheoloogiliste kaevamiste tulemusena päevavalgele toodud ning teadlased on suutelised neid tekste ka lugema. Hettiitide mitmekülgses kirjavaras ilmneb,
levitamise vahendiks. Martin Luther kutsus üles arendama haridust ning looma raamatukogusid, mille ülesandeks sai teadmiste levitamine. Trükitud raamatud edendasid teadmiste kiiremat levikut ja soodustasid hariduse tõusu. 2. Raamatu väliskujus toimunud suured muutused ajaloo jooksul ja nende mõju informatsiooni säilimisele. Vanimad raamatud olid savisse, kivisse, puusse või muusse materjali vajutatud, raiutud või kraabitud tekstid. Vanimaid kiilkirjaga savitahvleid on säilinud Sumeri riigi ajast. Vana- Kreekas ja Vana-Roomas kasutati ka metall- ja puutahvleid. Vana-Hiinas raiuti kirjamärgid 14. sajandist eKr kuni 1. sajandini peitli abil pronksesemetele. Pikemate tekstide kirjutamiseks kasutati Hiinas bambustahvleid. Euroopas kasutati puu- ja vahatahvleid. Vahatahvlid seoti tahvli nurkadesse või servadesse puuritud aukudest läbi aetud paelaga ühelt servalt kokku.
annaabi.ee 
