Aristoteles Nikomachose eetika
tegelikult Jumalaga kuidagi seotud, vaid hoopis õppimise teel omandatud või loomutäiusega
saavutatud. Samas võib eelnevalt nimetatud viisidel igaüks õnnelikuks saada. Me võtame
õnne terviklikuna, kuna me ei tea, mis tulevik toob. Õnnelikud inimesed teevad seda, mis on
vastavuses loomutäiusega, peavad vastu saatuse keerdkäikudele ning on seetõttu püsivalt
õnnelikud. Õnnetäius on pigem seotud austusega kui kiitusega. See on kiidetavatest kõrgem,
teisi asju võrreldakse sellega. Samuti suhtume õnne austusväärselt sellepärast, et see on
lähtealus meie tegutsemisele.
Edasi on teemaks õiglus ja ebaõiglus. Õigluseks nimetatakse tihti seda, mis paneb
meid õiglaselt tegutsema ning siin võib paralleele tõmmata ka seaduslikkusega. Ehk siis kõik
see, mis on seaduslik on õiglane. Õiglane on midagi vähese ja liigse vahepealset. Õiglus
lõpliku loomutäiusena on see, mis aitab ühiskonnas säilitada õnne