Udar ja nisad on hästi arenenud. Emised on viljakad, hea piimakusega, hästi arenenud emainstinktiga. Eesti maatõugu siga on saadud pikaajalise aretustöö tulemusena kohalikust maaseast, keda parandati ristamise teel põhiliselt taani, rootsi, belgia ning saksa maaseaga. Sead on peekonitüüpi, tugeva konstitutsiooniga, pika kerega, kuid küllalt peene luustikuga. Värvus on valge, pea kerge, sirge koonuga. Tõug on suurte lontis kõrvadega, mis sageli ripuvad silmadel ja ulatuvad kihvadeni. Selg ja lanne on pikad, mõõduka laiusega. Singid on hästi arenenud. Jalad on tugevad. Eesti maatõugu noorsead väärindavad hästi sööta. Tapmisel saadakse pikad, ühtlase õhukese pekiga rümbad, eriti hästi on arenenud fileeosa ja tagumine kolmandik. Küljeliha on läbikasvanud. Emised on viljakad, suure piimakusega ja hästi arenenud emainstinktiga. 6. Seatõugude klassifikatsioon, jõudlustüübid. Toodangu järgi või liigitada seatõugusid 4 rühma:
Udar ja nisad on hästi arenenud. Emised on viljakad, hea piimakusega, hästi arenenud emainstinktiga. Eesti maatõugu siga on saadud pikaajalise aretustöö tulemusena kohalikust maaseast, keda parandati ristamise teel põhiliselt taani, rootsi, belgia ning saksa maaseaga. Sead on peekonitüüpi, tugeva konstitutsiooniga, pika kerega, kuid küllalt peene luustikuga. Värvus on valge, pea kerge, sirge koonuga. Tõug on suurte lontis kõrvadega, mis sageli ripuvad silmadel ja ulatuvad kihvadeni. Selg ja lanne on pikad, mõõduka laiusega. Singid on hästi arenenud. Jalad on tugevad. Eesti maatõugu noorsead väärindavad hästi sööta. Tapmisel saadakse pikad, ühtlase õhukese pekiga rümbad, eriti hästi on arenenud fileeosa ja tagumine kolmandik. Küljeliha on läbikasvanud. Emised on viljakad, suure piimakusega ja hästi arenenud emainstin- ktiga. 6. Seatõugude klassifikatsioon, jõudlustüübid. Toodangu järgi või liigitada seatõugusid 4 rühma:
ja 1970. aastal rootsi maatõugu kulte ning emiseid. Sissetoodud sigade abil on kujundatud mitmed väljapaistvad kuldiliinid ja emiseperekonnad. 1961. aastal nimetati tõug ümber eesti peekoniseaks. Eesti peekonitõugu sead hakkasid kiiresti levima. Välimikult sarnaneb eesti peekonitõugu siga taani maatõugu seaga (landrassiga). Ta on pika kere, sirge selja- ja kõhujoonega. Pea on kesk-mise suurusega, koon pikk ja sirge või nõrgalt nõgus, kõrvad lontis ning ulatuvad mõnikord kihvadeni. Käel on keskmise pikkusega, ühineb kerega sujuvalt. Selg ja lanne on pikad, mõõduka laiusega, laudjas sirge, singid sügavad ja täidlased. Jalad on tugevad. Udar ja nisad on hästi arenenud, nisasid on tavaliselt 12-14. Nahk on elastne, valge ja käetud valge või kollakaläikelise harjasega. Tagakeha on sihvakas ja hästi arenenud. Eesti peekonitõugu sead kasvavad ja arenevad kiiresti. Täiskasvanud suguemiste kehamass ulatub
annaabi.ee 
