Kihtvulkaan mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Kihtvulkaanide ehitus on keerukam ning seetõttu nimetatakse neid sageli ka liitvulkaanideks (mitme vulkaani liitumisel tekkinud keeruka ehitusega mägi). Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad vulkanismi ilmingud, kuid kõige levinumad on nad kahtlemata konvergentses vööndis mandrilise maakoorega ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril.

Calerase vulkaan

Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esineb vulkanism, kuid kõige levinumad on nad mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril ehk subduktsioonivööndeis. Divergentses vööndis ehk laamade lahknemispiirkonnas esinevad kihtvulkaanid harva, näiteks Kilimanjaro.

Vulkaan

Kihtvulkaan – Suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina.

Kordamine geograafia kontrolltööks

Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad vulkanismi ilmingud, kuid kõige levinumad on nad kahtlemata mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril ehk subduktsioonivööndeis.

Litosfäär

Kihtvulkaanid on reeglina suuremad kui šlakikoonused, kuid väiksemad kui kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks šlakikoonuseid.

Vulkaani tüübid

Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.

Litosfäär

Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esineb vulkanism, kuid kõige levinumad on nad mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril.

Kordamine geograafia kontrolltööks

Kihtvulkaan – vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolude kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid.

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

Kihtvulkaanid on laia levikuga, ehkki enamasti on nad seostatavad subduktsioonivööndi vulkanismiga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina.

Vulkaan Fuji

Kihtvulkaan - valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.

Litosfäär

Kihtvulkaan - vulkaan,mis purskab vaheldumisi gaasi,tuhka ja laavat;nende järsunõlvalises kuhikus vahelduvad tardunud laava kihid tuhakihtidega.

Rannikud

Kihtvulkaan - vahelduvad tardunud, tekivad gaasitest laavavoolud, lühikesed ja harvad, magma tardub sageli vulkaani lõõris,tekitades korke.

Laamade liikumised ja nendega seonduv

Kihtvulkaan - Tekivad mandritel ja laamade sukeldumisvööndites, toituvad graniitsest magmast, mõõtmetelt väiksemad kui kilpvulkaanid.

Arvestustöö: Litosfäär

Kihtvulkaan on reeglina järsunõlvalisem, sest väljapaisatav materjal on mitmesuguse koostisega ja märksa vähem voolavam.

Calerase vulkaan

Kihtvulkaan on järsunõlvalisem kui kilpvulkaan, sest väljapaisatav materjal on happeline, ränirikas ja vähem voolavam.

Kilpvulkaan ja kihtvulkaan

Kihtvulkaan – koonusekujuline vulkaan, mis moodustub tardunud laavast ja pursete ajal välja paiskunud tuha kihtidest.

Ooeaniline ja mandriline kliima

Kihtvulkaan - vulkaanitüüp, mis tekib suure viskoossusega andesiitse ja eriti graniitse magma voolamisel maapinnale.

GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE

Kihtvulkaanid on laia levikuga, nad on inimestele kõige tuttavamavad ja nende ümber elab sageli rohkesti inimesi.

Vulkaan Mount Saint Helen

Kihtvulkaan - tekib ränist ja gaasidest rikastunud ning suurema viskoossusega vaevaliselt voolavast magmast.

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

Kihtvulkaanid on ränirikkad, mis toob kaasa selle vulkaani plahvatuslikkuse ja laava suurema viskoossuse.

Lühireferaat: Etna vulkaan

Kihtvulkaanid – palju räni ja gaase, suur viskoossus, graniitne magma, laavavool lühike, plahvatused

Litosfäär

Kihtvulkaanid on laia levikuga, ehkki enamasti on nad seostatavad subduktsioonivööndi vulkanismiga.

Calerase vulkaan

Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm.

Vulkaani tüübid

Kihtvulkaanid - tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning on suurema viskoosusega, voolavad

Litosfäär

Kihtvulkaanid on reeglina suuremad kui šlakikoonused, kuid väiksemad kui kilpvulkaanid.

Vulkaanid (referaat)

Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla, kõrgeim aga Hvannadalshnjúkur (Öræfi, Öræfajökull;

Islandi Vabariik

Kihtvulkaanid - magma omadused: graniitne, väga vähe liikuv, räni ja gaaside rikkas ,

Litosfäär

-1

Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kihtvulkaanid on laia levikuga, ehkki enamasti on nad seostatavad subduktsioonivööndi vulkanismiga.

Vulkaanid (referaat)

Kihtvulkaanid – moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega

Litosfäär

Kihtvulkaan on enamasti suur, pikaealine ja suurelt osalt koonuse kujuline.

Vulkaanid ja maavärinad

Kihtvulkaan - suhteliselt suur ja pikaealine vulkaaniline pinnavorm.

Kontrolltöö litosfääri kohta

Kihtvulkaan - laavavoolud lühikesed ja harvad või puuduvad üldse.

Maakoor, laamad, vulkaanid

-1

Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt kroonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Tegutseb peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad vulkaanilised ilmingud.

Litosfäär

Kihtvulkaanid on iseloomulikud seal kus vulkaanid põrkuvad.

Litosfäär

-1

Kihtvulkaanid – moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka plahvatuslikud vulkaanipursked.

Litosfäär.

Kihtvulkaan - magma viskoossne,happeline koostis.

Litosfäär

Kihtvulkaanid - Paiknemine: laamade põrkeservadel.

Laamatetoonika

Kihtvulkaanid on enamasti suhteliselt pikaealised.

Geograafia eksam

Kihtvulkaan – kasvab kõrgusesse.

Litosfäär

-1

Kihtvulkaanid – moodustuvad magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatusliku vulkaanipursked.

Litosfäär

-1

Kihtvulkaan on tavaliselt järsunõlvaline, sest väljapaisatav materjal on mitmesuguse koostisega (mitmesuguse koostisega laava ja püroklastiline materjal) ja vähe voolav.

Lühireferaat: Etna vulkaan

-1

Kihtvulkaan - tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgataavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magamast.

A. Kitzbergi-nimelise Gümnaasiumi 10. klassi geograafia eksami piletite küsimused

-1

Kihtvulkaanid - tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andessiitsest ja eriti graniitsest magmast.

Konspekt

-1

Kihtvulkaanide pursked on väga erineva võimsusega. Suuremad pursked toovad kaasa kaldeerade tekkimise.

Calerase vulkaan

Näita kõiki

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

magu on lihtsa ehitusega, vaid krokodilliliste magu on eristunud eesmiseks ja tagumiseks osaks.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti