täisvarjusid. Võib tulla Mõnikord varjutab päikese nõrku, harva mõõdukaid täielikult, kuid sagedamini paistab laussademeid. päike nagu läbi mattklaasi, olles ,,vesise ilmega". Kihtsajupilved Nimbostratus Ns Kihtsajupilved on ühtlase Kihtsajupilved on välimusega ja hall või tumehall, tüüpilised sajupilved, mõnikord sinaka või isegi kollaka varjundiga pilvemass. Pilvekiht on mis toovad endaga kaasa
vööndisse, siis hakkab veeaur kondenseeruma ja tekitab pilve. Kihilised pilved jagunevad järgmiselt: o Klass: alumised pilved St kihtpilved (Stratus) o Klass: keskmised pilved Ac kõrgrünkpilved (Altocumulus) As kõrgkihtpilved (Altostratus) 2 Ns kihtsajupilved (Nimbostratus) (Vananenud klassifikatsiooni järgi kuuluvad nad alumiste pilvide klassi ]) o Klass: kõrged pilved ehk ülemised pilved Ci kiudpilved (Cirrus) Cc kiudrünkpilved (Cirrocumulus) Cs kiudkihtpilved (Cirrostratus) Kihtpilv Kihtpilv (ladina keeles Stratus, St) on madal kogu taevast kihina kattev pilv, mis tekkib
PILVELIIGID CIRRUS KIUD, NIIDID CUMULI RÜNGAD STRATA KIHT NIMBO SADU FRACTUS - REBENENUD ÜLEMISE KIHI PILVED: 6-10 km - kiudpilved KESKMISE KIHI PILVED: 2-6 km kõrgrünkpilved, kõrgkihtpilved, kihtsajupilved ALUMISE KIHI PILVED: 0,1-1,5 km kihtpilved, kihtrünkpilved KONVEKTSIOONIPILVED: 0,4 1,5 km kuuma ilmaga, rüngad Pilvede hulka mõõdetakse pallides 1 pall on 1/10 talvelaotusest (8 palli hinnatakse täispilvisuseks) CIRRO CUMULUS Kiudrünkpilved väga kõrgel ja näivad kui väikesed kiud CIRRO STRATUS Kiudkihtpilved vatjas, päike paistab läbi, päike jätab varju. Võib tekkida halo nähtus CIRROCUMULUS TRACTUS Lennukigaaside jäljed ALTOSTRATUS
pakane ilm ja pilves ilm kiht- või kihrünkpilvitusega. Pilet nr 9. Soe front ja selle üleminek. Mulla ja mullapinna lähedal temperatuur ( ööpäevane ja aastane käik ) Soe front liigub külmema õhumassi poole. Anafrondid, st soe õhk libiseb neis mööda frontaalpina üles. Esimeseks sooja frondi tunnuseks on kiudpilvede ilmumine, õhurõhk hakkab vaikselt langema, tuul tugevneb ja pöördub vasakule. Frondi lähenemisel ilmuvad kihtsajupilved. Kuni frondi saabumisen on laussadu, halb nähtavus ja tuule tugevnemine; õhurõhk langeb kiiresti. Eestis põhjustab sageli tuisku. Frondi läbimist iseloomustab tuule järsk pöördumine paremale, õhurõhu languse lõpp või järsk vähenemine. Sademes kas lakkavad või sajab uduvihma. Pilet nr 10. Wieni seadus, adiapaatilised protsessid atmosfääris. Wieni seadus absoluutselt musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline selle temperatuuriga.
Tõusva õhumassi adiabaatiline jahtumine M Pilved klassifitseeritakse kõrguse ja kuju järgi A A T E A D U S M MADALPILVEDE RÜHM A Keskmiselt kuni 2 km kõrguseni maapinnast Kihtpilved A Stratus St T Kihtsajupilved Nimbostratus Ns E Kihtrünkpilved Stratocumulus Sc A D U S M A A T E A D 1,5km U MADALPILVED
e. oklusiooni front. Soe front Soe õhk liigub külma õhu kohale. Sajuala on frondi ees. http://apollo.lsc.vsc.edu/classes/met130/notes/chapter11/graphics/wfront_xsect.jpg http://apollo.lsc.vsc.edu/classes/met130/notes/chapter11/wf_xsect2.html Ilm sooja frondi üleminekul Soe õhk tungib külma õhu peale - taevasse ilmuvad kiudpilved (Ci), siis kiudkihtpilved (Cs), kõrgkihtpilved (As) ja lõpuks kihtsajupilved (Ns) Sajab frondi ees Frondi üleminekul temperatuur tõuseb, õhurõhk langeb Tuule suund muutub http://www.ux1.eiu.edu/~cfjps/1400/fronts.html Külm front Külm õhk liigub sooja õhu suunas. Sajuala on frondi taga. Miks? http://apollo.lsc.vsc.edu/classes/met130/notes/chapter11/graphics/cf_xsect.jpg http://ww2010.atmos.uiuc.edu/%28Gh%29/guides/mtr/af/frnts/cfrnt/prcp.rxml Ilm külma frondi üleminekul
2) Kiudrünkpilved- alus 6-8 km kõrgusel. 3) Kiudkihtpilved- alus keskmiselt 6-8 km kõrgusel. II klass. Keskmise kõrguse pilved ( alus tavaliselt 2-6 km kõrgusel). 4) Kõrgrünkpilved- alus 2-6 km kõrgusel. 5) Kõrgkihtpilved- alus 2-5 km kõrgusel. III klass. Alumised pilved (aluse kõrgus alla 2 km). 6) Kihtrünkpilved- alus 0,6- 1,5 km kõrgusel. 7) Kihtpilved- alus tavaliselt 0,1- 0,7 km kõrgusel. 8) Kihtsajupilved – alus 0,1- 2 km kõrgusel. IV klass. Vertikaalsuunas arenevad ehk konvektsiooni pilved (alus on ligikaudu 0,4- 1,5 km kõrgusel, nagu alumistel pilvedelgi, kuid pilvede tipud võivad ulatuda ülemiste pilvede kõrgusele ). 9) Rünkpilved- alus tavaliselt 0,8- 1,5 km kõrgusel. 10) Rünksajupilved ( ehk äikesepilved) – alus tavaliselt 0,4- 1 km kõrgusel. 14. mida mõistetakse pilvitusena? Pilvitus näitab, missugune osa kogu taevalaotusest on pilvedega kaetud
Molekulaarne hajumine- hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam vihma või lumena. Kihtpilved kujutavad endast halli või isegi kollakashalli on õhk. läbipaistmatut pilvemassi(vöödiline või udu taoline) Koos esineb uduvihma, Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele. Tegelikkuses tuleb arvestada mõlemat lumeteri, üksikuid lumekristalle. Kihtsajupilved esinevad tumehalli, sinakashalli hajumist. Alumistes kihtides (4-5 km) tähtsam aerosoolne ja ülevalpool või kollaka tooniga läbipaistmatu pilvekihina; annavad sademeid lausvihmana, molekulaarnehajumine. lauslumena, jäävihmana lauslörtsina. Rünkpilved ilusa ilma pilved, areng algab Valguse hajumine- lühema lainepikkusega kirgus hajub rohkem
taevas. Eranditult valged, ei sisalda halle toone. · Kiudrünkpilved ( alus 6-8 km), tähis Cc. · Kiudkihtpilved ( alus 6-8 km), tähis Cs. II klass: keskmised pilved (alus tavaliselt 2-6 km kõrgusel). · Kõrgrünkpilved ( alus 2-6 km), tähis Ac. · Kõrgkihtpilved (alus 3-5 km), tähis As. III klass: alumised pilved (aluse kõrgus alla 2 km). · Kihtrünkpilved ( alus 0,6-1,5 km), tähis Sc. · Kihtpilved ( alus 0,1-0,7), tähis St. · Kihtsajupilved ( alus 0,1-1,0), tähis Ns. IV klass: vertikaalsuunas arenevad pilved (alus ligikaudu 0,4-1,5, ülemine osa võib ulatuda ülemiste pilvede tasemele). · Rünkpilved ( alus 0,8-1,5km), tähis Cu. · Rünksajupilved ehk äikesepilved ( alus 0,4-1,0), tähis Cb. PILVEDE LADINAKEELSEID NIMESID VAJA TEADA! Mida kumeram on pind, seda suurem on tema kohal küllastunud veeauru rõhk! SADEMETE LIIGID Jaotatakse sademed tahketeks, vedelateks ja segasademeteks. 1
- Kiudkihtpilved Cirrostratus (Cs) II klass. Keskmised pilved KÕRG 2500-6000 m kõrgusel; koosnevad jääkristallidest ja veepiiskadest (segapilved); tavaliselt sademeid ei anna. - Kõrgrünkpilved Altocumulus (Ac) - Kõrgkihtpilved Altostratus (As) III klass. Alumise kihi pilved. KIHT 100-2000 m; päike läbi ei paista; enamasti vesi- või segapilved; sademete hulk erineb liigiti. - Kihtrünkpilved Stratocumulus (Sc) - Kihtpilved Stratus (St) - Kihtsajupilved Nimbostratus (Ns) IV klass. Vertikaalarenguga (konvektsiooni) pilved. RÜNK - Arenevad vahemikus 500-10000 m; tekivad sooja ja niiske õhu tõusmisel, mille käigus õhk jahtub adiabaatiliselt; koostiselt nii vesi-, sega- kui ka jääpilved. - Rünkpilved Cumulus (Cu) - Rünksajupilved Cumulonimbus (Cb) 37. Kuidas liigitatakse sademeid Sademete liigitus agregaatoleku järgi: - Vedelad (vihm, uduvihm) - Tahked (lumi, lumekruubid, teralumi, jääkruubid, jäävihm, rahe)
Front on kitsas üleminekutsoon kahe naaberõhumassi vahel . soe front liigub suhteliselt külmema õhumassi poole. Ta on hästi jälgitav tsükloni esimeses arengustaadiumis. Enne sooja frondi saabumist mingisse piirkonda asub sellel alal külm õhumass temale iseloomuliku ilmaga. Esimesteks sooja frondi tunnusteks on kiudpilvede ilmumine. Õhurõhk hakkab aeglaselt langema. Frondi lähenemisel ilmuvad kiudpilvede asemele kihtsajupilved. Kuni frondi saabumiseni iseloomustab ilma laussadu, halb nähtavus ja tuule tugevnemine. Frondi lõppemist iseloomustab tuule järsk pöördumine ning sademed kas lakkavad või sajab uduvihma. Edasiliikudes toob front endaga kaasa kõigi nende (niiskus, pilvisus, temperatuur, sademed, tuul, jne) omaduste kiired muutused antud punktis. Mulla ja mullapinna lähedane temp (aastane ja ööpäevane) Maa pöörlemine ümber
atmosfääris kulgevad õhuvoolud, kitsamas mõttes õhuvoolu horisontaalkomponent. Tuule elementideks on tema suund ja kiirus. Tuule Esimesteks sooja frondi tunnusteks on kiudpilvede ilmumine. Õhurõhk hakkab aeglaselt langema. Frondi lähenemisel ilmuvad kiudpilvede suunaks on see ilmakaar, kust tuul puhub. Tuule kiirust mõõdetakse m/sek (km/h). Tuule tekkimine – tekib õhurõhu vahest erinevast kohast, asemele kihtsajupilved. Kuni frondi saabumiseni iseloomustab ilma laussadu, halb nähtavus ja tuule tugevnemine. Frondi lõppemist mis oleneb õhutemperatuuri ebaühtlasest jaotusest. Takistused tuule teel mõjutavad nii tuule suunda kui ka kiirust. Õhuvoolude seletamisel iseloomustab tuule järsk pöördumine ning sademed kas lakkavad või sajab uduvihma. Edasiliikudes toob front endaga kaasa kõigi nende
Kastepunkt- temp, mille juures küllastatud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud veeauru rõhuga TEMP SUURENEDES NIISKUS KASVAB Kiirguslik udu- maapinna niiskus on suur ja temp langeb kastepunktini algab kondenseerumine ehk udu tekkimine Adektiivne udu- sooja õhumassi liikumisel üle külma aluspinna Aurumisudu- sooja veekogu pinnal. Tekib enne vee külmumist pilvede klassifitseerimine madalpilvede rühm: kihtpilved kihtsajupilved kihtrünkpilved keskmised pilved: kõrgkihtpilved kõrgrünkpilved kõrgpilved: kiudpilved kiudrünkpilved kiudkihtpilved Rünkpilved: rünksaju pilved ehk äikesepilved Pilvede koostis a) Veepiiskadest koosnevad: madalpilved ja kõrgrünkpilved b) Veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad pilved: lumehelvestest diam 0.05 mm veepiiskadest, lumest, rahest
Need pilved koosnevad allajahtunud veepiiskadest koos jääkristallide ja lumehelvestega ning annavad sademeid nõrga vihma või lumena. 2.Kihtpilved(Stratus) kujutavad endast halli või isegi kollakashalli läbipaistmatut pilvemassi, mis mõnikord on veidi vöödiline, sageli aga sarnaned uduga. Koos nende pilvedega esineb uduvihma, lumeteri, üksikuid lumekristalle. 3.Kihtsajupilved esinevad tumehalli, sinakashalli või kollaka tooniga läbipaistmatu pilvekihina. Nad annavad sademeid lausvihmana, lauslumena, jäävihmana lauslörtsina. Vihmapilvede alla tekivad nn rebenenud vihmapilved Fractonimbus , mis ise sademeid ei anna, kuid võivad kaasneda kõigi sademeid andvate pilvedega. Vertikaalarenguga pilved e konvektsioonipilved jaotatakse 2 põhiliiki: 1.Rünkpilved(Cumulus) rünkpilved on ilusa ilma pilved
rabataimede jäänustest. Turba mattumisel võib temast saada kivisüsi, põlevkivi jne.. Hoovus suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirgusega liikumine, põhjustatud tuultest. EL nino on nähtus, mis esineb vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses Udu Õhuniiskus 100% Sademed atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi Madalpilved kuni 2km kõrgusel (kihtpilved, kihtsajupilved, kihtrünkpilved) Keskmispilvede rühm 2-6km kõrgusel (kõrgkihtpilved, kõrgrünkpilved) Kõrgpilvede rühm 6-12km kõrgusel ( kiudpilved, kiudrünkpilved,kiudkihtpilved) Vertikaalarenguga pilved 0.5-12km kõrgusel (rünkpilved, rünksajupilved) 30. laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled. Fassaattuuled Tuul õhu horisontaalne liikumine. Tuult iseloomustavad kaks tuule elementi: tuule suund ja tuule kiirus
Suvel on külm õhumass labiilne, mistõttu päeval on valitsevateks pilvedeks konvektsioonipilved hoogsadudega, kusjuures öösel on taevas selge. Talvel on külmas õhumassis taevas pilvitu või kaetud alumiste või siis keskmise kõrguse kihiliste pilvedega. Esimeseks sooja frondi tunnuseks on kiudpilvede ilmumine. Õhurõhk hakkab aeglaselt langema. Tuul tugevneb ja pöördub vasakule (tavaliselt on kagutuuled). Frondi lähenemisel ilmuvad kõrgpilvede asemele kihtsajupilved, mille all võib sageli näha rebenenud pilvi. Eestis põhjustab sooja frondi lähenemine sageli tuisku. *Külm front liigub suhteliselt soojema õhumassi poole. Tehakse vahet 1. ja 2. liiki peamise külma frondi vahel. 1. liiki külma fronti iseloomustab sooja õhu korrapärane ülesliugumine sooja õhumassi alla tungiva külma õhu kiilu kohal. Võib esineda konvektsioonipilvi ja äikest. 2. liiki külm front tekib siis kui soe õhk on labiilne ja sisaldab küllaldasel veeauru.
2 liik külm front- veeaur kondenseerub, tekivad pilved, mis langeb leidub 0,05-0,5 mm läbimõõduga piisku) tõusvast õhuvoolust kujuneb välja rünkpil, suvel võib olla vihmana/lumena maapinnale tagasi. Kõige olulisem *kiudrünkpilved (Stratocumulus Sc), *kihtpilved (Stratus äike. Tugevad tuulepuhangud. 300 km frondist tagapool faktor vihmapiiskade tekkel on vedela vee sisaldus St), *kihtsajupilved (Nimbostratus Ns) 4.Vertikaalsuunas on veel teine sekundaarne front. Pärast frondi üleminekut pilvedes. 2 olulist tekke protsessi: 1.põrkumine(liitumine) arenevad e konvektsioonipilved (0,4-1,5 km tekivad tekivad kohe lühiajalised ilma selginemised. Teised 2.jää(kristalli protsess). Sademete tekkel mängib olulist termilise konvektsiooni tagajärjel, arenevad kõige kliima fondi puhul muutub ilm järsemalt. Muldade
· Nimetada pilvede osakesi- Allajahtunud veeosakesed kuni -12°C Veeosakeste ja jaakristallide segu -12°C kuni -30°C Madalamal kui -30°C peamiselt jaakristallid ja alla -40°C ainult jaakristallid · Pilvede klassifikatsioon- KÕRGPILVEDE RÜHM Keskmiselt 6-12 km korgusel Kiudpilved Kiudrunkpilved, Kiudkihtpilved KESKMISPILVEDE RÜHM Keskmiselt 2-6 km korgusel Korgkihtpilved, Korgrunkpilved MADALPILVEDE RÜHM Keskmiselt kuni 2 km korguseni maapinnast Kihtpilved Kihtsajupilved, Kihtrunkpilved VERTIKAALARENGUGA PILVEDE RÜHM Voib areneda 0.5-12 km korgusvahemikus Runkpilved Runksajupilved (e. aikesepilved) · Udu liigid ja nende tekkimise pohjused- Kiirguslik- e. radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajarjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad ohukihid. Kui maapinnalahedase ohukihi suhteline niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, siis algab kondenseerumine e. udu tekkimine.
temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet väljendatuna% Eriniiskus- antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumis oleva niiske õhu massi Kastepunkt - temp., mille juures küllastatud veeauru rõhk on võrdne veeauru rõhuga Adiabaatlilise protsessi käigus õhumassi puhul ei esine energiaülekannet ümbritsevaga. Kogu aine ja energia jääb süsteemi, seega on adiabaatline jahtumine ja soojenemine pöördprotsessina Pilved madalpilved(- 2km) - kihtpilved - kihtsajupilved - kihtrünkpilved Keskmispilved(2-6km) - kõrgkihtpilved - kõrgrünkpilved kõrgpilved(6-12km) - kiudrünkpilved - kiudkihtpilved vertikaalarenguga pilved(0.5-12km) - rünksajupilved(äikesepilved) pilvede koostis - veepiiskadest koosnevad pilved(madalpilved kõrgrünkpilved) - veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad pilved - jääkristallidest koosnevad pilved(kiudpilved) UDU Kiirguslik e radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille
Tavaliselt katab loor järk-järgult kogu taeva.) Alumise kihi ehk madalpilved 6. Kihtrünkpilved Stratocumulus Sc ( Hallid pilved, mis koosnevad suurtest vallidest või pallidest. Mõnikord on nende pilvede vahelt näha sinist taevast. Tihti need pilved liituvad ja katavad laineliselt kogu taeva. ) 7. Kihtpilved Stratus St ( Kogu taevast ühtlaselt kattev hallikas või kollakashall pilvekiht. Muudab taeva süngeks. Mõnikord esineb rebestunud pilvemassidena. ) 8. Kihtsajupilved Nimbostratus Ns ( Madal vormitu pilvekoht, mis tavaliselt annab sademeid. Talvel tumehall, soojal aastaajal sinakas. Sajud nendest pilvedest on püsiva loomuga. Pilvede all ujuvad sageli rebestunud sajupilve tükid. ) Vertikaalarengu pilved 9. Rünkpilved Cumulus Cu ( Tasase halli või sinaka alusega, valgete kupli- või kuhjataoliste tippudega tihedad pilved. Esinevad soojal aastaajal üksikult või pilvede kogumina. ) 10
Neis pilvedes leidub juba suuremaid elemente kui eelmistes) *Kihtrünkpilved (väliselt koosnevadsuurematest, kaunis paksudest, ilma teravate piirjoonteta tasastest pankadest või pallidest. Üldiselt neist sademeid ei tule. Ainult paksemad võivad anda nõrka lühiajalist vihma või lund) *Kihtpilved (sarnaneb uduga kuid ei ulatu maapinnani. Värvus on helehallist tumehallini. Võib anda uduvihma, teralund või nõrka lund) *Kihtsajupilved (talvel tumehallid, suvel aga sinkjad, vesise ilmega. Kihtsajupilvedest langeb tavaliselt ühtlasi, suhteliselt kestvaid, mõnikord ajuti lakkavaid sademeid: suvel lausvihma, talvel lauslund) VERTIKAALSUUNAS ARENEVAD ehk KONVEKTSIOONIPILVED (alus on ~0,4-1,5 km kõrgusel, kuid pilvede tipud võivad ulatuda ülemiste pilvede kõrguseni. Tekivad termilise konvektsiooni tagajärjel. Suvisel ajal aluspind soojeneb tugevasti päikesekiirguse tagajärjel, mistõttu tekivad õhu püstvoolud.
lisasademeid (kuni 10% üldisest soodsatel tingimustel 0,05 mm ja vahel (alus kõrgus alla 2 km),Kihtrünkpilved km. Madalpilvituse hulk arvestatakse kogu sademete hulgast). Sisaldab sademeist rohkem. stratuscumulus 0,61,5 km,Kihtpilved stratus taevalaotusest. Kogu taevalaotus peab kõige rohkem lämmastikku, aidates 0,10,7 km,Kihtsajupilved nimbostratus 0,1 olema näha. Vaatleja koondab mõttes pilved mulda roasted lämmastikuga. Udu 2,0 km,4 klass Vertikaal suunas arenevad üksteise ligi. Kui kondensatsioon õhus toimub maapinna ehk konvektsioonipilved ( alus 0.4 1,5 Pilvede kõrguse määramine.
samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet väljendatatuna protsentides. ( % ) Eriniiskus on antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumalas oleva niiske õhu massisse. ( g/kg ) Kastepunkt on temperatuur, mille juures küllastatud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud veeauru rõhuga. ( oC ) 19. Pilvede tüübid ja nende koostis MADALPILVEDE RÜHM Keskmiselt kuni 2 km kõrguseni maapinnast Kihtpilved Stratus St Kihtsajupilved Nimbostratus Ns Kihtrünkpilved Stratocumulus Sc KESKMISPILVED Keskmiselt 2-6km kõrgusel Kõrgkihtpilved Altostratus As Kõrgrünkpilved Altocumulus Ac KÕRGPILVED Kiudpilved Cirrus Ci Kiudrünkpilved Cirrocumulus Cc Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs VERTIKAALPILVED Võib areneda 0,5-12km vahemikus Rünkpilved Cumulus Cu Rünksajupilved (e äikesepilved) Cumulonimbus Cn
tulemusena nad tekivad. Pilved ´´kõnelevad´´ meile atm. toimuvaid sündmusi. 1 klass Ülemised pilved (alus 6-10 km kõrgusel)Kiudpilved cirrus 7-10 km,Kiudrünkpilved cirrocumulus 6-8 km,Kiudkihtpilved cirrostratus 6-8 km,2 klass Keskmised kõrgusega pilved (nende alus 2-6 km kõrgusel),Kõrgrünkpilved altocumulus 2-6 km,Kõrgkihtpilved altostratus 2-5 km,3klass Alumised pilved (alus kõrgus alla 2 km),Kihtrünkpilved stratuscumulus 0,6-1,5 km,Kihtpilved stratus 0,1-0,7 km,Kihtsajupilved nimbostratus 0,1-2,0 km,4 klass Vertikaal suunas arenevad ehk konvektsioonipilved ( alus 0.4 1,5 km , kuid pilvede tipud võivad ulatuda isegi 10 km kõrgusele).Rünkpilved cumulus 0,8-1,5 km,Rünksajupilved (ehk äikesepilved) cumulonimbus 0,4-1,0 km,Tähtsamad pilvi kujundavad protsessid,Pilvede tekkimise ja kujunemisega seotud skeem atm.,Pilvede struktuur (loeng),Pilvituse mõiste (long),Pilvede kõrgue
auramisudu: esineb suhteliselt sooja veekogu pinnal, mille temperatuur on vähemalt 8-20 °C õhutemperatuurist kõrgem. Veepinnalt aurav niiskus hakkab külmas õhus kondenseeruma ja tekib udu. Auramisudu võib näga sügisel jõgede ja järvede kohal enne vete külmumist Pilved klassifitseeritakse kõrguse ja kuju järgi: MADALPILVEDE RÜHM (keskmiselt kuni 2 km kõrgusel maapinnast) Kihtpilved Stratus St Kihtsajupilved Nimbostratus Ns Kihtrünkpilved Stratocumulus Sc KESKMISPILVEDE RÜHM (keskmisel 2-6 km kõrgusel) Kõrgkihtpilved Altostratus As Kõrgrünkpilved Altocumulus Ac KÕRGPILVEDE RÜHM (keskmiselt 6-12 km kõrgusel) Kiudpilved Cirrus Ci Kiudrünkpilved Cirrocumulus Cc Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs Kiudpilvede korrapärane paralleelne paigutus viitab jugavoolu esinemisele (Ci)
[1] 2025 km kõrgusel tekivad mõnikord pärlmutterpilved ja 7080 km kõrgusel helkivad ööpilved. Undulatus asperatus uus pilvede tüüp Eestimaa taevas · Kategooria: kihilised pilved · Klass: alumised pilved · St kihtpilved (Stratus) · Klass: keskmised pilved · Ac kõrgrünkpilved (Altocumulus) · As kõrgkihtpilved (Altostratus) · Ns kihtsajupilved (Nimbostratus) (Vananenud klassifikatsiooni järgi kuuluvad need alumiste pilvede klassi.[2]) · Klass: kõrged pilved ehk ülemised pilved · Ci kiudpilved (Cirrus) · Cc kiudrünkpilved (Cirrocumulus) · Cs kiudkihtpilved (Cirrostratus) · Kategooria: konvektiivsed pilved · Klass: konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilved
annaabi.ee 
