Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kihtpoorsed" - 5 õppematerjali

Fossiilid
16
docx

Fossiilid

Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1. Korallid...................................................................................................................................3 2.Sammalloomad.........................................................................................................................3 3.1 Kihtpoorsed käsnad ehk Stromatoporaadid..........................................................................4 4. Okasnahksed...........................................................................................................................4 5. Graptoliidid.............................................................................................................................4 6. Limused.....................................................................................................

Geograafia → Geoloogia
6 allalaadimist
Globaalmuutused
4
doc

Globaalmuutused

surevad nad siiski välja. Põhiline raskus pole mitte suurtel laiustel, vaid väikestel laiustel, palju purdsetteid sisse ja selfide ahenemine. Juba 1-2 cm liivakihi ümberpaigutus on saatuslik kooslustele. Gondwana on aimus analoog kvaternaari jäätumisega kestuse pooles, taustsüsteem on näiliselt erinev. Devoni lõpu väljasuremin, 30 protsenti merelisi sugukondi suri välja. Käsijalgsed, korallid, trilobiidid, ammoniidid. Mõne grupi arengus mõõn (kihtpoorsed), kivistisi enam polnud, sest säilised vähesel hulgal kuskil. Rikkalikud kooslused asendusid vaestega. Karbonaadist skelette oli vähe, räniskelette enam. Löögi all oli troopika. Troopiliste riffide täielik kadumine. Jahedaveelised läksid lõunasse. Enamus taandatav temp langusele. Muutused toimusid 3-4 miljoni aastaga. Globaalse jäätumise tunnuseid pole. Ilmselt on teisi temp languse mehhanisme. Karboni-permi jäätumine. Üksikuid viiteid jääkilpidest ja hilis-permis

Geograafia → Geoloogia
7 allalaadimist
Konspekt 2009 geoloogia
25
doc

Konspekt 2009 geoloogia

lagunemine oli poolel teel. Gondwana hiidmandrist eraldunud Laurentia, Baltika, Siber ja Kasahstan olid üksteisest kaugenemise staadiumis. Kõik mandrid, väljaarvatud Baltika, paiknesid troopikavöötmes. Ajastu lõpuks jõudis Baltika 15-20 lõunalaiuskraadile. Maismaa moodustas sel ajal vaid 5-10% planeedi pinnast. Mandrite asend Hilis-Ordoviitsiumi algul umbes 460 Ma (www.scotese.com). Elustik Ordoviitsiumi merede elustik oli väga mitmekesine. Ilmusid sammalloomad, korallid, kihtpoorsed käsnad ehk stromatopoorid, kitiinse kojaga graptoliidid, nautiloidid. Suurenes ka merepõhja elustiku osatähtsus ­ lubikojaga käsijalgsed ehk brahhiopoodid, okasnahksed (meriliiliad, merikerad). Jätkus lülijalgsete trilobiitide õitseng ja esimeste selgroogsete areng. Maismaal esinesid primitiivsed samblataolised taimed ­ ürgraikad. Ladestu kivimid Ordoviitsium jaguneb Vara-, Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumiks. Vara-Ordoviitsiumi ajastik kestis 16 miljonit aastat

Geograafia → Geoloogia
50 allalaadimist
Eesti geoloogia eksami vastused
6
pdf

Eesti geoloogia eksami vastused

ümmargused ja väikesed, kui devonit põhjapoolkeral nimetatudki Old Red’iks. -Kaugatuma lade: Kaugatuma kihistu ● Stromatoporoidid ehk neid võrrelda Kallavere kihistu -Ohesaare lade: Ohesaare kihistu kihtpoorsed, kes kuuluvad sama kvartsi terakeste suuruse Slaididelt võib välja lugeda, et ainult käsnade hulka. Leiduvad ja ümardatuse astmega? Eurameerika kontinendi hulka kuulunud osi 3

Geograafia → Geoloogia
19 allalaadimist
Evolutsioon
32
odt

Evolutsioon

Kas tekkis juurde ka mõni suurem rühm? Ajastu teisel poolel toimus suur liigiteke, aga päris lõpus toimus järsk väljasuremine seoses jäätumisega. Ordoviitsiumi teises pooles, enne järsku väljasuremissündmust, oli üsna pikalt sobivaid tingimusi merefaunade mitmekesistumiseks. Toimus just merefauna mitmekesistumine ­ arvukalt mereselgrootuid (karpvähilised ja sammalloomad), arenesid edasi vetikad, tekkisid samblad, ainuraksed eukarüoodid (kiirelised); kihtpoorsed (tänap. korallkäsnad); käsnad, korallid, kitiinikud (kellukakujulised organismid), kõhtjalgsed, karbid, käsijalgsed, konodondid, nautiloidid. 6. Kirjelda üldistatult kalade evolutsiooni põhilisi sündmusi Paleosoikumis, iseäranis aga sündmusi ca 400 Mat, varases Devonis. Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Selgroogseist ilmusid ordoviitsiumis lõuatud (Agnatha) ja lõpuks ka kalad. Devonis läks lahti juba suur kalade mitmekesistumine

Bioloogia → Bioloogia
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun