muusikast, võõraks ei jää see kultuuripiirkond kellelgi. Setod on omapärased oma kultuuri, laulu ja kommete poolest. Setosid on alati tuntud kui töökaid ja laulumeelseid inimesi. Aegade jooksul on nende elukorralduses toimunud palju muutusi, kuid märkimisväärne osa nende kultuuri elemente on tänaseni säilinud. Enim paistab setode juures silma nende riietus: rõivad koos hõberahade ning suure sõlega on ainulaadsed. Põhivärvideks setodel on must, punane ja valge. Erinevalt kihnlastest setod igapäevaselt oma rahvarõivaste elementidega ei käi. (Setomaast &...) 2009. aastal kanti UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimistusse seto mitmehäälne laulutraditsioon ehk leelo. Selle eripära seisneb laulmisviisis ja tuhande aastases ajaloos. Oluline on ka eeslaulja ja koori vaheldumine ning kontekst, kus laulu 10 esitati: vabas õhus ning suuremas seltskonnas kõlas laul teisiti kui tubaste tegevuste juures.(Seto laulud)
Oli seal esialgu tüliks ja maja nende haisu täis. Kahetsen, et siis ei märganud neid tähelepanelikumalt vaadelda. 16.Millist raamatut peate oma loomingus kõige olulisemaks? Kõige tähtsam raamat on ,,Maaleib''. Tegelikult oli plaanis midagi muud kirjutada. Mind kutsuti ühe töö juurde, mis jäi aga tegelikult ära. Koos olid Jaan Eilart, asja organiseerija, Aadu Hint, Theodor Saar Kihnust ja Piho Võrtsjärve äärest. Mind kutsuti ka, sest mul oli kirjutatud kihnlastest ja Kihnu laidudest. Raamatu pealkirjaks pidi saama ,,Kihnu ja tema arhipelaag''. Me istusime ühe korra ka koos Aadu Hindi pool Mustamäel, aga millegipärast see raamat jäi kirjutamata, seda toimetust enam kokku ei saanud. Mina jäin oma ülesannet täitma - merelindudest kirjutama. Manijal käies nägin elu, mis oli väga minu lapsepõlve taluelu lähedane. Kuidas lapsed tööd tegid ja kuidas nendel olid oma ülesanded, kuidas poisid
annaabi.ee 
